Eesti kassid lähevad Soome
MTÜ Kassiabi juhataja Reet Allikvere sõnul läheb palju lemmikuid Soomes elavate eestlaste juurde, Eestis on sel aastal koju saanud 70 kassi.
Eelmise aasta samal ajal oli MTÜ Kassiabi hoolealustel hea aeg – koju läks ühe kuuga 90 lemmikut, mis on 2006.aastal asutatud seltsi rekord. Tänavune aasta on samuti hea olnud, sest pooleteise kuuga on uue kodu saanud umbes 70 kassi. Keskmiselt leiab aastas uue omaniku 400-500 lemmikut. Üllatav on fakt, et suur osa kassidest leiab endale kodu meie põhjanaabrite juures. „Soomes elavad eestlased võtavad endale lemmiku peamiselt Eestist, sest seal on teenus väga kallis ja tahetakse ikka eestimaist,“ naerab Reet Allikvere.
Möödunud aasta oli juhataja sõnul üldse edukas, sest peale rekordarvu koguti seltsile ka tavapärasemast rohkem annetusi. Püsivateks annetajateks on peamiselt inimesed, kes endale lemmiku just Kassiabi kaudu on saanud, ning tahavad toetada teisi hoolealuseid. Reet Allikvere sõnul on annetused olulised, kuna see on mittetulundusühingu ainsaks peamiseks tuluallikaks - selle abil loomi vaktsineeritakse ja ravitakse ning ostetakse toitu. Kõige olulisemad ongi rahalised annetused, sest töötajad teavad kõige paremini, mida loomadele enim vaja läheb.
„Toitu ei tasuks annetada. Inimesed võivad ju reklaamidest näha, et Whiskasi kõik kassid ostaksid, aga tegelikult ei ole see nii,“ tõdeb juhataja, ning seletab, et õige on siiski lemmikloomapoodides müüdav kvaliteettoit, mis sisaldab rohkelt vitamiine, mineraale ning liha. Samas oodatakse esmatarbekaupu nagu kassiliiv, transpordipuurid ja mänguasjad, vajalikud oleksid ka suuremad kraapimispuud. Salajaseks unistuseks on mittetulundusühingul kiibilugeja, selle hind jääb vahemikku 300 – 500 eurot, ning seda on hetkel raske soetada. „Tänapäeval on väga palju kasse kiibistatud ja tuleb kliinikusse sõita seda kontrollima, see aga nõuab aega ja raha,” sõnab juhataja ning loodab, et lõpuks see siiski ostetud saab.
Kõige enam on ollakse Kassiabis õnnelik selle üle, et kassipoegade arv varjupaigas väheneb: „Viimase pesakonna saime novembris, aga kõik läksid detsembris uutesse kodudesse!“ ütleb juhataja ja lisab, et selline tendents valitseb juba teist aastat.”Mis suvi toob, on omaette ooper, talveperioodil on õnneks kassipoegi vähe, see aga ei kaalu üles, kuidas muidu kassidega ümber käiakse,” on juhataja õnnetu. Põhiliselt jõuavad hoolealused Kassiabisse omanike hooletuse või kehva rahalise seisu pärast. „Meil ei ole enam klassikalisi tänavakasse, inimesed jäävad kodudest ilma või lähevad Soome, kassid jäetakse trepikodadesse või visatakse naabritele. Näiteks Pässu ja Possu jõudsid meieni omaniku tuttavate tuttavate kaudu, see on kurb,” tõdeb Reet Allikvere, samas lisab ta, et on ka rõõmsaid hetki:”Meie kassil Jashal oli 27.veebruaril suur käpaoperatsioon ning ta pääses armastavasse perre. Paraku maksab operatsioon 500 eurot, ning ka selleks vajab pere annetusi”.
Olgugi, et viimasel ajal saab väga palju kasse koju, rõhutab juhataja Kassiabi motot: Igal kassil peab olema kodu, aga igas kodus ei pea olema kassi. Seega tuleks enne lemmiku võtmist hoolikalt kaaluda, kas perel on piisavalt aega, tahtmist ja võimalusi, et looma eest hoolitseda. Oluline on, et perel oleks olemas tugiisik, inimene, kes toidab ning hoolitseb kiisu eest, kui pererahvas parajasti kauem kodust ära on, või mingil põhjusel looma eest enam hoolitseda ei saa.
Kassiabi tegemiste ja annetuste kohta saab infot ka MTÜ kodulehelt www.kassiabi.ee
