Raplamaa valik: alles jääb kas kolm või neli omavalitsust
Raplamaal on tänase seisuga kümme omavalitsust, maavanem Tiit Leier ei soovi, et maakonda jääks vaid üks vald, pigem ikka mitu. Küsimus on vaid, et kas „Tõmbekeskuste Eesti"mudeli puhul jääb siia kolm või neli omavalitsust, kõik oleneb sellest, milline saab olema Järvakandi valla roll.
Rapla maavanem Tiit Leier, millised on Teie esimesed emotsioonid? Kas see on parim võimalikest mudelitest?
Mingeid erilisi emotsioone ei ole, oli teada, et see kokkuvõte millalgi avalikkusele esitatakse. Maavalitsuste arvamust võimalike erinevate halduskorralduse mudelite osas küsiti eelmisel aastal. Rapla maavalitsuse arvamus oli "Tõmbekeskuste Eesti", mis ühtib praegu pakutuga.
Kas on juba ideid, millised on teie maakonna tõmbekeskused või on siin otsad veel lahtised?
Rapla maavalitsus näeb viimasel ajal maakonnas eelkõige kolme keskust Raplat, Kohilat ja Märjamaad. Need on teistest keskustest suuremad, nendes pakutakse ka täna rohkem erinevaid teenuseid ja need on kohad, kus meie arvates võiks tulevikus gümnaasiumiharidust pakkuda.
Mõned aastad tagasi pandi Raplamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel kokku Rapla maakonna keskuste arengustrateegia. Seal käsitletakse 1+3 keskust. Rapla maakonnakeskusena ja Kohila, Märjamaa ning Järvakandi vallad piirkondlike keskustena. Eelkõige tuleb uuesti läbi arutada Järvakandi roll ja võimekus. Kui palju vaidlusi ja erinevaid arvamusi tekib ei oska prognoosida, kuid kindlasti tekib. Selliste protsesside puhul on diskusioon täiesti normaalne ja loomulik osa.
Isiklikult meeldiks mulle, et maakonnas jääks mitu omavalitsust. See säilitaks kogukondliku lähenemise ja vastutuse, mis on maal oluline. Linnainimestel on seda tõenäoliselt raske mõista, sest neil puudub selline kogemus. Üks maakond, üks omavalitsus, jääks siin selgelt liialt suureks.
Seega arvate, et läbirääkimised ei pruugi tulla kerged?
Läbirääkimised on sellise protsessi puhul kindlasti rasked. Piiridest olulisemaks saavad tõenäoliselt uute võimalike omavalitsuste õigused, kohustused, rahastamine jne.
Kui vaadata lähiminevikus ja praegu toimuvaid omavalitsuste liitumise protsesse, siis on see vaikselt ka ise liikunud just tõmbekeskuste Eesti suunas. Mitmed ühinemised said hoogu kunagi siseminister Tarmo Looduse algatatud kavast, mis jäi küll realiseerimata. Nii toimus näiteks aastal 2002 Raplamaal ühinemine, kus 14 vallast jäi alles 10 ja ühinemine toimus just keskuste Rapla, Kohila ning Märjamaa ümber. Mujal Eestimaal oskan tuua analoogsete näidetena Suure-Jaani valla Viljandimaal, Türi valla Järvamaal,
Tapa valla Lääne-Virumaal. Ka hetkel toimuvad ühinemise protsessid Viljandi ja Põlva ümber on kantud suure tõenäosusega keskuste võimekuse ideest. Kuna keskusi on Eestis vähe, siis see protsess muutub nüüd ajas järjest keerulisemaks, mis muudab ka läbirääkimised keerulisemaks, eelkõige nendele valdadele, kes asuvad keskustes kaugemal.
Kuidas olete rahul maavalitsuste rolli muutmisega?
Kui muutuvad omavalitsuste suurus, omavalitsuste võimekus, on loomulik, et tuleb vaadata üle ka maavalitsuste funktsioonid. Täiesti selgelt ei kao mitte kuhugi järelevalve funktsioonid, mis on riigi ülesanne ja mida teostab täna maavalitsus.
Eelmisel aastal vaatasid maavalitsused koos ministeeriumiga üle erinevaid maavalitsuse ülesandeid. Mitmelgi korral tõdeti, et mõnda tegevust ei saa kohalike omavalitsustele üle anda nende liialt erineva võimekuse tõttu.
Kuid ehk oleks selle kava käigus mõistlik vaadata üle ka riigi funktsioone, mis võiks maakonda tagasi liigutada. Näitena pakuks välja riigikoolide haldamise. Ministeerium jääb täna näiteks Raikküla koolile, kus on erivajadustega lapsed, kohati liiga kaugeks oma suhtlemise mõstes. Riigigümnaasiumite loomise valguses tekib sama küsimus, kui palju on kohalikul kogukonnal kaasarääkimise õigust.
Või siis ka võimalik „Riigimaja" loomine maavalitsuse baasil. Idee, mida on ka arutatud ja mis võiks näiteks rakenduda samal ajal koos „Tõmbekeskuste Eestiga".
