Praktikandid Saksamaalt said enne Eestisse tulekut nii mõnegi kummalise soovituse
Lagedi noortekeskuse noorsootöötaja Kädi Kuhlap tegi intervjuu 18-aastase noortekeskusesse praktikale tulnud sakslanna Anna Lena Füssliga päeval, kui ta oli Eestis elanud 25 päeva ja kuulis, et Anna Lena oli tulnud siia eelarvamusega, et eestlased on ükskõiksed.
Miks sa valisid oma praktika kohaks just Eesti?
Ma valisin välja just Eesti, sest see on minu jaoks uus riik, erinev sellest, kus me tavaliselt puhkamas käime. See on koht, millest ma midagi ei teadnud.
Kuidas sulle meeldib elada Jüris ning olla praktikal Lagedi Noortekeskuses?
Jüris on väga tore elada, sest pood on lähedal ning elamistingimused on head - me elame korterelamu kõige kõrgemal korrusel, seal on hea vaikne ning meil on eraldi sissepääs, seega mõnus! Kuid Lagedile sõit bussiga on tüütu, sest buss sõidab harva, aga jalutuskäik bussijaamast Lagedi Noortekeskusesse on väga kaunis - palju lund ning ilus loodus. Lagedi Noortekeskuses mulle meeldib väga, sest siin tuled sisse, võtad jalanõud jalast ära ning astud nagu oma teise koju sisse. Siin on hubane, noored on hästi toredad ning nendega suhtlemine on lihtne, sest nad on alati abiks ning oskavad enamasti hästi inglise keelt rääkida.
Mis on olnud sinu kõige ärevam sündmus siin?
Ma arvan, et kõige huvitavam ning teistmoodi kogemus oli ekskursioon Tallinna Vanglasse ning Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil käimine. Samuti Lagedi Noortekeskuse noortega video tegemine.
Millised olid sinu eelarvamused enne siia jõudmist?
Ma kuulsin eelmistelt praktikantidelt, et eestlased võivad olla natukene ükskõiksed ning nad ei taha kedagi eriti aidata. Kuid ma ei lasknud sellel teadmisel enda arvamust väga kõigutada, sest tahtsin siia tulla avatud raamatuna. Teiselt poolt teadsin ka seda, et see on ilus maa.
Sinu esmamulje Eestist, kuidas on see aja jooksul muutunud?
Julgen väita, et Eesti inimesed ei ole üldse ükskõiksed. Inimesed on tegelikult väga abivalmid. Isegi, kui nad ei oska inglise keeles rääkida, siis nad üritavad end kasvõi käte ning jalgade abiga arusaadavaks teha. Inimesed on toredad ning mulje Eestist on väga hea, see on ilus maa, kus on palju lund! Ja meie, sakslased pole sellega harjunud, kuid nüüd olen ma selle kogemuse võrra rikkam.
Millest tunned siin olles kõige rohkem puudust?
Ikka perekonnast ning oma poiss-sõbrast.
Mida oled selle lühikese aja jooksul õppinud või teada saanud?
Õppisin tundma Eesti noortekeskusi, nimelt Saksamaa omad on väga teistmoodi. Seal on palju vähem tegevusi ning need on suuremad. Siinsed noortekeskused pakuvad paljusid erinevaid tegevusi ning väljasõite. Samuti avastasin enda jaoks kohukesed, need on lihtsalt nii head!
Kas tuleksid tulevikus veel Eestit külastama?
Jah, kindlasti tulen. Mul on plaanis Eestit ülejärgmisel suvel külastada.
Kas sa oled saanud juurde ka uusi sõpru ning tuttavaid? Kas nende leidmine oli lihtne?
Jah, olen saanud palju uusi tutvusi, rohkem just noortekeskusest. Noortekeskuse noortega on lihtne suhelda, sest nad on avatud ning suhtlevad vabalt. Samuti olen leidnud mõningaid tuttavaid. Minu jaoks oli nende suhete loomine lihtne ning loomulik.
Kas sinu arvates on erinevusi Eesti ja Saksa noore vahel?
Ma ei tea... võib-olla on Eesti noored tõesti Saksa noortest erinevad, kuid seda on raske öelda, sest võib-olla käituvad noored minuga suheldes teismoodi, kui muidu. Ehk sellepärast, et olen teisest riigist ning suhtleme omavahel inglise keeles.
Kuidas hindad enda tööd ja panust?
Mulle väga meeldis osaleda erinevates tegevustes, mida siin oldud aeg meile pakkus, nagu näiteks söögitegemine Jüri Gümnaasiumis ning eriti video tegemine Lagedi Noortekeskuses - see jääb noortele alatiseks alles ning see on hea mälestus meie koosveedetud ajast.
_________________________________________________________________
Eestit soovitas mulle mu hea sõbranna õde
Lagedi Jüri noortekeskuse noorsootöötaja Siret Soodla ajas juttu 22-aastase saksa neiu Angelika Schapowalowitiga, kes tuli Eestisse noortekeskuste tööga tutvuma ja sai muuhulgas teada, et sakslastele paistame me suurte kohvinautlejatena, eestlaste näoilmed ei reeda ühtegi emotsiooni ja et erinevused saksa ja eesti noorte vahel ei ole suured.
Kuidas kirjeldaksid eestlasi?
Enamus eestlasi on arad, aga see võib tulla ka keelebarjäärist. Samuti on nad väga abivalmid. Näiteks Tallinnas, kui teed küsisin inimestelt, siis sain kohe abi. Eestlased on ka väga sõbralikud ning joovad palju kohvi. Vahel on eestlasi raske nö lugeda, sest näoilmed ei reeda ühtegi emotsiooni.
Millised olid eelarvamused enne siia jõudmist?
Ma olen alati püüdnud hoiduda eelarvamustest, sest need pole üldiselt tõsi. Seega ei osanud ma midagi mõelda või oodata ka Eestist ja siinsetest inimestest.
Kas on erinevusi Eesti ja Saksa noore vahel?
Üldiselt mitte. Sakslased tunduvad natuke rohkem julgemad ja suhtlemisaltimad aga eestlastel võib see jääda keelebarjääri taha.
Mida oled selle lühikese aja jooksul õppinud siin või teada saanud?
Eesti keelt, numbreid ühest kümneni, mõningaid sõnu ja väljendeid aga teie keele hääldus on minu jaoks suhteliselt võimatu ja väga keeruline. Veel olen ma aru saanud, et eestlased on üsna vabad ja võtavad asju kergelt.
Kas tuleksid tulevikus veel Eestit külastama?
Jah, kindlasti. Suveks on puhkus Eestisse juba planeeritud.
Kas oled saanud juurde ka uusi sõpru ning tuttavaid? Kas nende leidmine oli lihtne?
Jah olen saanud juurde palju tuttavaid. Noortekeskuses joonistavad lapsed mulle pilte ja kallistavad, mis on väga armas.
Miks Eesti?
Eesti on selline riik, kuhu ma tavaliselt ei satuks, ka mitte puhkama. Valida oli veel ka Hispaania, Läti ja Rumeenia. Eestit soovitas mulle mu hea sõbranna õde, kes on siin varem käinud ning ta kiitis seda riiki taevani ning ta arvas, et mulle peaks siin väga meeldima.
Õpetajad hoiatasid mind vene keeles suhtlemise eest, sest eestlastele ei pidavat venelased meeldima ning nad soovitasid mul suhtlemisel kasutada inglise keelt.
Kuidas meeldib Jüris/Lagedil?
Väga meeldib. Siin on vaikne ja rahulik ning igale poole saab jala.
Mis on olnud kõige ärevam sündmus siin?
Kõige ärevam sündmus oli see, kui pidin üksinda Viljandisse sõitma, sest pidin ostma pileti Karksi- Nuiale aga ma ei suutnud/osanud seda sõna hääldada. Ekskursioon Tallinna Vanglasse oli samuti põnev, sest Saksamaal nii vanu vanglaid ei ole. Tallinna Vangla oli nagu vanast filmist.
Kuidas hindad enda tööd ja panust?
Ma pole väga hea enesehindaja. Aga tunnen, et saaksin teha ja panustada veel rohkem. Kahjuks on aega nii vähe.
Millest tunned siin olles kõige rohkem puudust?
Kõige rohkem tunnen puudust oma perekonnast. (Veidi hiljem) Igatsen oma voodit ka, sest kodus on mul suur voodi aga siin selline väike.
