Saame tuttavaks - Elina Madal
Palun tutvusta ennast ja oma perekonda.
Ilmselt saan ennast pidada tartlaseks, kuna olen kogu oma elu elanudki Tartus. Väite ebakindlus on tingitud sellest, et olen suure osa ajast - alates 7-eluaastast - elanud nö paralleelselt ka Laeva vallas. Algselt oma isakodus ja hiljem isa ülepõllunaabrina omas maakodus. Ilma maal elamise-olemise võimaluseta ma oma elu ette ei kujutakski - mujal ei saa hing puhata.
Oma poja olen enda tiiva alt välja lasknud ning nüüd seab tema oma elu sisse meie maakodus - see on kindlasti parim paik tema tütretirtsu kasvamiseks. Hariduselt olen jurist ning viimased kolm aastat olen keskendunud olnud peamiselt oma äriühingu arendamisele.
Lisaks oma ärile olen juba ülikooli ajast saadik olnud tegev valdavalt omavalitsustes ja riigiasutuses - nii ametnikuna juristi ja siseaudiitori tööd tehes kui ka teenuste pakkujana. Seetõttu olen saanud juba 1986.aastast peale olla omavalitsuse valdkonnaga tegev erinevate külgede pealt.
Kas uuel ametikohal töötatud esimese kuuga oled oma töösse juba sisse elanud?
Usun, et olen saanud mõnevõrra sisse elada küll, aga kuna peaaegu iga päev toob uuelaadseid olukordi, siis ega see sisseelamine ilmselt ei lõpegi. Aga mu kolleegid vallavalitsuses on olnud abivalmid ja toredad ning seetõttu ei ole olulisi raskusi ette tulnud.
Mida teed vabal ajal?
Ega seda vaba aega eriti ette ei juhtugi. Kui siiski oleks vaba aega, siis loen, tegelen kudumise ja maalimisega. Tohutuks kireks on aiandus. Mõnu pakkuv on ka sportimine - eriti jalgrattasõit. Soojemal ajal on heaks lõõgastumiseks tsiklisõit või hoopis veesuusad. Talvistel nädalavahetustel on tõsist vaheldust pakkuv ka metsatöö.
Mis Sind rõõmustab?
Mind rõõmustavad head ja hoidvad peresuhted, mis annavad turvatunde kõige juhtuva vastu. Erilist rõõmu pakub väikese lapsega tegelemine - see puhastab nagu seep halvast ja õelast, millega juhtun kokku puutuma. Ma naudin avatud ja rõõmsate inimestega suhtlemist, teistmoodi mõtlemist, enda proovile panemist, katsumustest välja tulemist. Igakevadiseks rõõmuallikaks on esimesed pungad, õied, noored mahlased ohakataimed.
Mis Sind kurvastab?
Masendust tekitavad väiklased, kadedad, rumalad, virisevad ja igavlevad inimesed.
Kuidas maal ellu jääda?
Ilmselt ei ole probleemiks elu jätkuvus maal. Küsimus võiks olla maaelu kvaliteedis ja sellega rahulolus. Olen veendunud, et maal jäävad elama, loovad selle kvaliteetseks ning tunnevad sellest ka rahulolu need inimesed, kes tõesti tahavad maal elada ning sellesse panustada. Ka raskused on muudetavad nauditavaks, kui muuta suhtumist neisse. Hädaldamisega ei tee midagi paremaks, teistele lootmisega ka eriti mitte. Ikka tuleb ise pihta hakata, mõelda ka väljaspool raame - raha pole peatähtis. Palju on võimalik ära teha ilma rahata või ka väikse rahaga, kui tahta. Koostööga, avatusega, uudishimuga maailma suhtes, tänumeelega looduse suhtes on võimalik tohutult palju saavutada.
Missugune võiks Mäksa vald välja näha kümne aasta pärast?
Ilmselt väljastpoolt tulijana olen ikka ja jälle hämmelduses sellest, kui palju on Mäksa vallas võimalusi, mida ei ole kasutatud. Eelkõige looduslikud võimalused saaks pöörata vallale kasu tooma - asukoht Tartu lähedal, suure maantee läbivus, Emajõega külgnevus, maakivide rohkus, järvede küllus jne jne. Mäksas on toredad pärimused, mõisate ajalugu, toredate nippide teadjatena vanemad inimesed, hakkajad ja sportlikud noored inimesed. Olen elupõlise tartlasena Mäksast väga vähe teadnud - siit ka kohe küsimus - miks? Miks ei ole siiani Mäksa vald eriti nähtav, kuuldav, käidav olnud?
Kuigi ma ei ole seadnud Mäksa vallaga seoses plaane nii pikaks ajaks, asun ma siiski tegutsema pikemat aega silmas pidades.
On silmatorkav, et vallas ei olda eriti koostöö altid, inimesed ei käi liigselt läbi, ei tulda kodudest välja.
Mulle teeb rõõmu see, et jaanuarikuine Mäksa mäss näitas selgelt inimestes peituvaid ressursse - ühise tegutsemise vaim on olemas. Soovin südamest, et see jõud, mida ilmutati, ei raugeks.
Kui sellist sünergiat kasutatakse valla mitmekülgseks arendamiseks ja edendamiseks, saavad tulemused olema vapustavad. Oleks täielik raiskamine pillata edasiliikumise jõudu vaid mahategemisele, üksteisega kiskumisele, rahulolematuse avaldamisele.
Valda ei loo ega edenda vallavolikogu ega vallavalitsus - ikka valla inimesed ise. Kui ei olda rahul valla eluga, siis ilmselt ei olda rahul iseendaga, enda tehtud valikutega.
Enam kaalumist vajav võimalik arengusuund saab olla jätkusuutlikkusele rõhuv loodust säästva, kohalikku toorainet ja tööjõudu kasutava ning taaskasutust innustava kogukonna arendamine. Sellega on algust tehtud Kaagvere külas. Nähes, kui rõõmsad on sellise mõtteviisiga seotud külaelanikud, on selge, et nende valitud tee ei saa olla vale. Ehk oleks võimalik selline mõtteviis juurutada kogu vallas?
Kiirem - ja eelnimetatud arengusuunaga seonduv - viis tuua Mäksa vald pildile, on panustada nt järvede ja pärimuste kaardistamisele ning seeläbi edendada turismi. Arvestades, et vallas on tublid sportlased, head sportimistingimused ning olemas on ka juba traditsioonidega spordiüritusena triatlon, on võimalik arendada ka nö sporditurismi.
Kõik sellised tegevused vajavad ka vallaelanike endi aktiivset kaasategutsemist - kasvõi pealtvaatajatena üritustel, kuid eelkõige nt toitlustajatena, majutajatena, teenuste ja meelelahutuse pakkujatena. Tõesti - ilma teie endi innustunud kaasalöömiseta ei saa elu ilusamaks!
Mida soovid Mäksa valla elanikele?
Ma tõesti tahaksin, et valla elanike silmis oleks sära ja lusti - rõõmuga saab ka raskustest paremini üle. Tahan pakkuda ausust ja avatust ning võimalikult paljudele probleemidele leevendust.
Olen tänulik kui annate märku täitmata lubadustest ja kõigest, mis on ebaselge, ebaõige, ebamõistlik.
