Kodualuse maamaksu vabastamise seadus on toonud sekeldusi ka Saue vallas
Aastaalguse kaks kuud on Saue valla maaametnikele toonud palju sekeldusi ja erinevaid juhtumeid, mil inimesed oma nördimuse uue seaduse osas just omavalitsuses välja elavad.
Üksik talu tiheasustuses
Üks probleemidepundar, mis inimesi tigedaks teeb, saab alguse sellest, et aasta alguses kehtima hakanud seadus arvestab maksuvabastuse andmisel asjaolu, kas kodu asub tihe- või hajaasustuses.
Tiheasustuses saab kodualuse maa vabaks 1500 m2 ulatuses, hajaasustuses 2 hektari. Kuskohas see maatükk või maja asub, sõltub omavalitsuse üldplaneeringust sätestatust. Üldplaneering teadupärast on oma olemuselt ka arengupaber ja tulevikku vaatav dokument. Seega on ka Saue valla üldplaneeringus nö perspektiivseid tiheasustusalasid, kus hetkeseisuga küll palju arendustegevust ei toimu ja talud paiknevad üksteisest kilomeetrite kaugusel, aga tulevikku silmas pidades on seal elamuarendusperspektiiv täiesti olemas.
Siiski jääb inimesele üsna mõistetamatuks, miks kohaldatakse üksikule talule maamaksuvabastust vaid 1500 m2 ulatuses. „Kui siin on tiheasustus, siis ma nõuan ka pangaautomaati, poodi ja bussipeatust maja ette," on inimesed pahased. Aga kui üldplaneeringu kohaselt asub see üksik maja siiski tiheasustuses, siis on maksimaalne vabastatav pind 1500 m2, olgu tegelikku pinda siis kordades rohkem.
Kes numbrid paika pani?
Üldiselt on maapiirkondades kinnistud reeglina ka suuremad kui 2 hektarit, millest maamaksu vabastust arvestatakse. Peetakse ju põldu või põrsast. Maksuvabastuse alla kuuluv maaosa võib olla tihti vaid viiendik-kuuendik kogupindalast. „Miks põlist maainimest selliselt nöögitakse? Kes ja kus on tulnud sellise numbri nagu 2 hektarit peale? Minu põld või metsatukk kuuluvad ju ka kodu mõiste alla. Või ka linnapiirkondades 1500 m2? Mis alusel see paika on pandud?" on inimesed hämmingus.
Aga seadus ütleb, et kodualuse maana käsitletakse vaid seda kõlvikut, mille sihtotstarve on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa. See, et inimene tajub oma koduna ka oma põllulappi või metsatukka ja eeldas ehk maksuvabastust ka neilt aladelt, siis see on pelgalt taju- ja tundeküsimus, mitte juriidilist jõudu omav.
Koduomanik on see, kes on kinnistusraamatusse kantud
Maaametnikel on olnud kokkupuude sellise juhtumiga, kus inimene ei ole küll ise kinnistule elanikuks registreeritud, kuid apelleerib seadusepunktile, et sissekirjutatud abikaasast kaasomanikule kehtib samuti maksusoodustus. Kehtib küll, aga omanik tehakse kindlaks kinnistusraamatu andmete alusel. See, et loogiliselt võttes peaks kinnistu olema selle näite puhul tõesti abikaasade ühisvara, ei oma juriidilist tähtsust. Maamaksu vabastust taotlev kaasomanik peab olema kinnistusraamatus märgitud.
Maksuvabastus kinnistu, mitte omanike põhine
Inimeste seas on ka levinud arvamus, et kui kinnistul on kaks sissekirjutatud omanikku, siis eeldatakse, et maksuvabastuse saab samuti topelt, vastavalt siis 2 x 1500m2 või 2 x 2 hektarit. Et see ju mõlema kodu ja lubati ju koduomanikule maksuvabastust. Ebameeldiva üllatusena tuleb asjaolu, et olgu omanikke kui mitu tahes, maksuvabastus on kinnistupõhine.
Kui näiteks pensionäridest abielupaar omab kaasomandis 3000 m2 kinnistut, siis varem said nad mõlemad pensionäride soodustust ja maamaksu tasuda ei tulnud. Nüüd saab vabastuse kinnistu põhiselt, seega tuleb maamaksu tasuda 1500m2 pealt siiski.
Suvilaomanikest pensionärid hädas
Saue vallas on üsna mitu suvilakooperatiivi, kus toimetatakse valdavalt suvel, päriskodu ja sissekirjutus on kusagil mujal. Nende omanikud on tihtilugu pensionärid. Kui enne 2013. aastat sai neile eakatele rakendatud pensionäri soodustust, mis suures osas kattiski ära kogu maamaksu, siis nüüd, kui maamaksuvabastus on seotud elanikeregistri kandega, nad seda soodustust enam ei saa.
Omavalitsusel on küll õigus kehtestada pensionäridele ja represseeritutele kohalikke soodustusi. Saue vallas saavad täiendavat soodustust vaid represseeritud, sest enamus valla pensionäre kattusid kodualuse maa maksuvabastuse saajatega ja nii jäidki ilma soodustuseta põhiliselt pensionäridest suvilakruntide omanikud, kes on teistesse omavalitsustesse sisse registreeritud. Ehket on situatsioon, kus varasemalt ei pidanud inimene üldse mitte midagi maksma, nüüd tuleb seda teha täismahus.
Krundi hulka kuuluva maksuvaba maa maksustamine
Kunagi, kui maade erastamise aeg oli, mõõdeti krundi hulka ka näiteks osa piirnevast jõest. Senimaani seda jõeosa maa maksustamisel sisse ei arvestatud, sest maamaksuseadus annab avaliku kasutusega alale (aga ka looduskaitselistele aladele, kiriku ja surnuaia alustele aladele jt piiratud võimalustega maadele) maksuvabastuse.
Uus seadus kehtestab nendele nö piirangutega maadele küll maksuvabastuse, kuid seda alles alates 2015. aastast (Maamaksuseaduses § 111). Õieti on see omamoodi seaduseauk, sest see võimaldab kaks vahepealset aastat kasseerida inimestelt siiski raha. Kuigi see seadusepunkt jõustub alles 2015. aastast, ei ole kohalikel omavalitsustel keelatud seda varem kasutada. Saue vald, olles konsulteerinud rahandusministeeriumiga on teinud selliste juhtumite osas maamaksu parandused, millega soodustus muutub suuremaks ning tasutav maamaks väiksemaks. Selle kohta saavad maaomanikud saavad uued maksuteated.
Alla viie eurosed maamaksud liidetakse
Üldteada on ka info, et alla 5-euroseid maamaksu teateid üldse ei väljastata. Kui inimesel on aga mitu kinnistut ja isegi, kui kõikide nende maamaksu summa jääb alla viie euro, siis ühele inimesele kuuluvate kinnistute maksud sellest aastast summeeritakse. Ka see võib tuua olukorra, kus inimene pole senini maamaksu tasuma pidanud, aga nüüd leiab postkastist siiski tasumist eeldava rahanõude.
Kasvav maamaksumäär
Kuna maamaksu näol on tegemist kohaliku omavalitsuse kukrusse laekuva rahaga, siis tulude vähenemise ootuses tõstsid palju omavalitsused ka maamaksumäära. Ühelt poolt riik justkui pakub inimestele soodustusi, teisalt püüavad vallad- linnad saamata jäävat tuluosa kompenseerida. Hoolimata sellest, et näiteks meie naabrid Saue linnas tõstsid 2013. aastat maamaksu maksimummäärani 2,5%ni, siis Saue vallaelanik siiski sellist hinnatõusu üle elama ei pidanud. Juba vallaeelarvesse on sisse arvestatud laekumiste langus. Kui 2012. laekus reaalselt 381 940 eurot maamaksu, siis 2013. aastaks planeeriti 243 000, seda vahet maksutõusuga siluma ei ole plaanis hakata.
Saue valla maaametnikud möönavad, et uue seaduse administreerimine on toonud kõvasti lisakoormust. Kui aastaalguse maamaksete teadete väljasaatmise aegu kasvas vanasti kõnede hulk samuti märgatavalt, siis nüüd helisevad telefonid lausa lakkamatult. Erinevate juhtumite ja asjaolude selgitamiseks töötatakse piltlikult igal hommikul seadus punkthaaval läbi, konsulteeritakse rahandusministeeriumi ametnikega ja kolleegidega teistest omavalitsustest ning püütakse maaomanikud läbi pisikeses seadusekirjas tähendatu juhatada. Eks pahandada saadakse ka ja vägisõnadega üle kallatud, sest kodanik tuleb ju ikka vallamajja õigust nõudma, seaduse pärisloojateni ju ei ulatu.
Fotol: Koru tänaval resideeruva Kalle Reino juhtum viis uurimisel nö seaduseauguni. Mehele arvestati erastamise ajal krundi hulka ka 568 m2 jõesiilu, mis olemuselt on nö piiratud kasutusega maa ja seega maksuvaba. Eluaseme sihtotstarbega pinda on Reinol veidi üle 1500 m2 ja nii oli peremees kindel, et tema maamaks kukub nulli. Ometi sai mees 28 eurose arve ja nagu ilmnes, sellesama jõesiilu eest. Mees hakkas asja uurima ja valla maaametnikud selgitasid välja, et neil nö piirangutega maadel on küll maksuvabastus, kuid seda alles alates 2015. aastast. Seega võimaldab seadus kaks vahepealset aastat kasseerida inimestelt siiski maamaksu. Ametnikud konsulteerisid rahandusministeeriumiga ja vald on tänaseks teinud selliste juhtumite osas otsuse, et piirangutega maa maksuvabastust hakatakse rakendama juba 2013. aastast. „Ega küsimus ei ole ju summas, vaid põhimõtetes. Kui ma seda maad oma tarbeks kasutada ei saa, mille eest ma siis maksan?" põhjendab Reino, miks ta hakkas näpuga järge ajama ja seadusandja poolse apsakani jõudis.
