Jälle see jube hais ehk kas Muuga sadamast tulev paha lõhn on ohtlik?
Mis siis sadamas igapäevaselt toimub? Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete kontsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadamas ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69% Harjumaa sarnastest ettevõtetest.
Samuti asub antud piirkonnas üle 60% B-ohukategooriaga Harjumaa ettevõtetest.
Kusjuures kirjeldatud piirkonna pindala moodustab Harjumaast vaid tühise osa, see-eest on Muuga ümbruses rahvaarv suur – vahetus läheduses on üle 16 000 elanikuga Maardu linn, samuti tiheda rahvastikuga Viimsi vald (17 600), Jõelähtme vald (9000) ning Tallinna linna Lasnamäe linnaosa (117 000).
Peamised Muuga sadama lääneosa terminalides paiknevad ained on erinevad kütused: diislikütus, autobensiin, toornafta, masuut, lennukipetrool, naftaõli. Lisaks neile tegeletakse Muuga sadama lääneosa territooriumil ka butaani, ammooniumnitraadi, isopreeni ja gaasikondensaadiga. Seal asub viis A-kategooria ja üks B-kategooria suurõnnetusohuga ettevõtet ja kaks ohtlikku ettevõtet, kelle ohutsoonid rohkemal-vähemal määral kattuvad ning kus käideldakse eelpool toodud ohtlikke aineid. Õnnetus ühes terminalis võib kiiresti kanduda edasi ja põhjustada õnnetusi ka teistes. Lisaks tule-, plahvatus- ja keskkonnaohule on paljud neist ainetest mürgised ja eraldavad põledes atmosfääri ka mürgiseid gaase. Kusjuures laiemasse ohutsooni jäävad lisaks Muuga külale ja Maardu linnale ka Randvere, Metsakasti, Äigrumäe, Pärnamäe, Uusküla, Kallavere, Saviranna ja Iru küla. Kuigi ohukategooriatest mõeldes mõtleme kohe eelpool kirjeldatud suurõnnetuse võimalusele, tuleks rohkem mõelda ka sadama igapäevatöö käigus keskkonda eralduvatele ohtlikele ainetele. Nendeks on vääveldioksiid, aromaatsed ja alifaatsed süsivesinikud, vesiniksulfiid jne.
Suur osa Muuga terminalides peituvast on naftasaadused, mille põlemise/plahvatuse tagajärjel paiskub atmosfääri vääveldioksiid (SO2). Vääveldioksiid on ka kurikuulsate Londoni sudude mürgiseks koostisosaks. Tema mõju erineb indiviiditi — mõnele inimesele võivad mõjuda väikesed kogused nagu 1 ppm (üks miljondikosa), teistele ei avalda mõju isegi kaheksa korda suuremad gaasikogused.
Eriti tundlikud on selle suhtes astmaatikud, kuid igal juhul on nende mõju olemas ja tuntav.
Kampa ja Castanase 2008. aastal ilmunud artikli andmetel põhjustavad SO2 ja teised naftasaaduste põlemisel vabanevad mürgised gaasid väga erinevaid haiguseid. Nendeks on kroonilised hingamisteede haigused, südamehaigused, kopsuvähk. Nii lühi- kui ka pikaajalisi kokkupuuteid vääveldioksiidiga on seostatud enneaegsete surmadega.
Muuga sadamas ladustatavat ammooniumnitraati tuntakse kui taimede kasvu soodustavat väetist, vähem teatakse aga temaga seotud ohtudest.
Perioodil 2001–2009 toimus ammooniumnitraadiga seoses maailmas kaheksa suuremat õnnetust, neli neist Euroopa Liidu riikides. USAs Texases 2009. aastal toimunud ammooniumnitraadi tehase põlengu tagajärjel tuli evakueerida üle 80 000 inimese, mis tähendab, et evakueeriti viis korda rohkem inimesi kui elab praegu Maardu linnas. 2001. aastal Prantsusmaal Toulousi tehases toimunud õnnetuse tagajärjel suri 24 inimest ning vigastada sai üle 2400 inimese. Need õnnetused on juhtunud arenenud riikides nagu Eesti, hoolimata sellest, et keegi ei ole neid oodanud ega ette planeerinud.
Terviseprobleeme on samuti võimelised tekitama aromaatsed süsivesinikud, mille kontsentratsioonid on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmetel tõusnud Muuga-2 mõõtejaama andmetel võrreldes 2008. aasta tasemega 2011. aastaks üle kümne korra. Aromaatsed süsivesinikud on kesknärvisüsteemi ning vereloomet kahjustavad mürgid, mis võivad suurendada ka leukeemia ja teiste vähivormide esinemise tõenäosust. Kusjuures on leitud, et nad kipuvad suurendama kasvajate tõenäosust just selles koes, mille kaudu on neid manustatud. Seega toiduga manustamisel võivad nad suurendada maovähi riski ja nende sissehingamisel suureneb kopsuvähi risk.
Kas ka hais on ohtlik?
Vesiniksulfiidi, mädamuna lõhnaga mürgise gaasi kontsentratsioonid on püsinud mõlemas mõõtejaamas pikemat aega sarnasel tasemel ning enamik 2011. aastal Keskkonnaametile Muuga sadama ümbrusest laekunud kaebustest on olnud seoses halva lõhnaga. Vesiniksulfiid suudab ebameeldivat lõhna tekitada väga madalate ning lubatud piirmääradesse jäävail kontsentratsioonidel ning sellele ainele iseloomulikku lõhna võib tunda juba 1,5 μg/m3, kuid seadusega määratud piirmäär on 8 μg/ m3. Seega on mõningal määral haisutamine vähemalt selle aine puhul lubatud. Siiski ei ole see ühend ohutu, pigem peetakse teda äärmiselt mürgiseks ning 0,2% õhu vesiniksulfiidi sisalduse korral saabub surm 1–2 minuti vältel. Samuti põhjustab surma pikema aja vältel väiksematele vesiniksulfiidi kogustele eksponeeritus, kuna see ühend on võimeline lõhustama veres olevat hemoglobiini. Kuid väiksemad kogusedki on võimelised tõsiselt inimese tervist kahjustama, põhjustades silmade ja hingamisaparaadi haistmisnärvi halvatust, peavalu, peapööritust ning depressiooni, iiveldust, teadvuse kaotust, erutatust ja hingamispeetust.
Õhusaaste puhul ei saa ära unustada ka fakti, et saastatud saavad nii (pinna)vesi, seal elavad organismid kui ka avamaal kasvavad toidutaimed. Eestis tehtud uurimuse tulemusena on selgunud, et suure liikluskoormusega magistraalide ääres kasvanud toidutaimedes on kõrgenenud raskemetallide sisaldus. Aiasaaduste kasvatamisel tiheda liiklusega sadama ning maismaa transpordiga alade läheduses võivad toidutaimedes samuti esineda kõrgemad saasteainete sisaldused.
Veterinaar- ja Toiduameti andmetel võivad aromaatsed süsivesinikud jõuda meie toidulauale nii õhu, vee kui ka mulla kaudu. Kuigi vastavaid uuringuid pole tehtud, ei saa keegi väita, et Muugat ümbritsevate aedlinnade saadustes ei võiks esineda kõrgemaid saasteainete sisaldusi kui sadamast kaugemal kasvanud saadustes.
Õigusaktidega on sätestatud piirnormid, millest rohkem saasteaineid õhku paisata ei tohi, kuna suurem kontsentratsioon oleks ohtlik inimese tervisele.
Kuigi Muuga sadama välisõhu kvaliteedi seireandmed näitavad, et välisõhu saastamine jääb üldjuhul seadusega lubatud piirnormidesse, siis õigusaktid ei kajasta ja keegi pole uurinud, kuidas mõjutab inimese tervist pikaajaliselt sellises piirkonnas elamine.
Igasuguste inimese tervisele ja varale ohtlike riskide koondumise ja inimese tervisele ohtlike ainete välisõhku paiskamisega peame olema ettevaatlikud. Suurõnnetuse ja pideva saasteainete leviku tagajärgede eest ei ole kaitstud ükski ohuallika läheduses elav inimene, eriti ohustatud on just lapsed, vanurid ning lapseootel naised. Paraku me ei tea, kes meist võib osutuda mingil hetkel piisavalt nõrgaks, et mürgine saaste võiks hakata meidki mõjutama. Keegi ei planeeri ette lubatust suuremat saasteainete keskkonda sattumist ning suurõnnetust, kuid siiski ei saa neid võimalusi välistada.
Seega ei saa me ringi käia roosade silmaklappidega ja loota, et meiega nii ei juhtu. Peame end võimalike tegurite ja ohtudega kurssi viima.
Puhas ja turvaline elukeskkond on meie üks põhiõigustest. Kutsume kõiki üles aktiivselt osalema meie ja meie lähedaste õiguste eest seismisel. Osalema aruteludes, mis puudutavad tänaseid ja tulevasi elukeskkonnale esitatavaid nõudeid ning uute suurõnnetusohuga ja välisõhku ohtlikke aineid paiskavate arenduste menetluses.
Avaldama oma arvamust meie elukeskkonna kvaliteedi kohta.
Üheskoos jõuame sihile.
_____________________________________________________________
Muuga sadama mõjusid käsitlev küsimustik
2012. aastal viis uuringutega tegelev ettevõte Faktum & Ariko läbi Muuga sadama ümbruse elanikkonna hulgas küsitluse.
Uuringus sooviti käsitleda Muuga sadama ümbruse elanikkonna teadlikkust sadamast lähtuvate mõjude kohta ja kuivõrd need mõjud segavad elanike igapäevast elu. Paraku ei võimaldanud küsimuste püstitus, vastanute vähesus ja valimi moodustamise viis seatud eesmärke täita.
Eelneva uurimusega seotud kahtluste tõttu on leitud vajadus läbi viia sarnase sisuga uus ja sõltumatu küsitlus. Seetõttu palume vastata kõigil Muuga sadama ümbritsevate alade elanikel sadama mõjusid käsitlevale küsimustikule, mis asub www.connect.ee/uuring/287557109/. Antud küsimustikule vastamine võtab aega kuni viis minutit ning selle küsimustiku abil on võimalik uurida täpsemalt erinevate Muuga sadama lähedusega seotud probleemide esinemist ja iseloomu. Küsimustik on vastamiseks avatud perioodil 11. märtsist 30. aprillini.
Täname kõiki vastajaid!
