FOTOD: Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees  Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. „Olen veendunud, et  üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-,  ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni  üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,"  selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud  protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. „Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on  parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid  julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad", kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel  regionaalminister  Siim Kiisler, kes pidas päevakohase  sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. „Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada," ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. „Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste," tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

 Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid  juba 2010 aastal. „Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,"  julgustas Kruuse, mõeldes paljude  teistegi  Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas  ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui  10 000 elanikku.