Pronksiaegsed kivikalmed Rebalas - mille poolest see koht nii eriline on?
Mille poolest see koht nii eriline on?
Küsimustele vastab Rebala muuseumi juhataja Janek Šafranovski: Iga koht on eriline.
Pigem võiks öelda varasema ajaloo seisukohalt väljapaistev. Uhkustamiseks võiks alustada "kõigedest" - kõige vanemad põllud, kõige vanemad kivikalmed, kõige suurima pindalaga linnamägi, kõige tihedam muinasaegne asustus ja lõpuks kõige suurem muinsuskaitseala.
Külastajate köitmiseks on sellised hüüdlaused olulised. Ise pean selle kandi peamiseks veetluseks seda, et siinse maastiku näitel saab kokku suurepärase loo inimasustuse arengust. Alates sellest, kuidas jääaeg mõjutab tänaseni rannajoone muutumist ja on sellega mõjutanud ka inimasustuse muutumist. Seda eelkõige rannikul ja kiviajal.
Pronksiajal algas ulatuslikult põllumajanduslik eluviis algus, mis muutis kardinaalselt nii maastikku, kui ka inimese loomust. Kaubanduse osa tähtsuse suurenemisel muutus Jägala jõe suue oluliseks kaubasadamaks, kuhu hakati kindlustusi rajama juba pronksiajal. Hiljem rajati siia oma aja kohta hiiglaslik kants. Põllumajanduse arenedes tekkis vajadus põldude väetamisel siinsamas maapõues leiduva fosforiidi järele ja selleks tuli kõik eelnev suures osas pahupidi pöörata.
Ja kindlasti on loo oluline tegelane arheoloog Vello Lõugas, kelle eestvõitlemisel mainitud maastikurüüste suures osas peatus ja Eesti kultuurmaastike kaitses omal ajal maailmas esirinda tõusis.
Kui vanad on leitud kalmed? Millal ja kuidas need leiti?
Muuseumi kõrval on pronksiaegsete kivikirstkalmete osalised rekonstruktsioonid. Osalised nii selles mõttes, et need taastati osaliselt ja ka selles mõttes, et siin leidunud või leidu vatest kalmetest on taastatud vaid osa. Kalmed tulid päevavalgele seoses Leningradi maantee teise sõidusuuna rajamisega kaheksakümnendate alguses ja nende kaevamine ning rekonstruktsioon seiskas tee ehituse kolmeks aastaks. Rajati need üle kolme tuhande aasta tagasi kolmesaja aasta jooksul. Kuna praeguste andmete põhjal on need vanimad Eestis, siis on tegemist ka vanimate kivi ehitistega.
Mida kalme üldse tähendab?
Kalmed on olemuselt monumentaalhauad nagu Egiptuse püramiididki või hilisemad kristlikud hauakabelid. Mõte seisneb siin elanud inimeste tähtsustamises ja mälestamises järeltulevatele põlvedele. Arvan, et senine tegevus nende uurimise ja eksponeerimise osas täidab igati samu eesmärke.
Kuidas tekkis Rebala muuseum ja mida selles eksponeeritakse?
Muuseum tekkis siia 1993. aastal seoses riikliku muinsuskaitseala arendamise plaanidega. Õige pea riik tüdis sellest ja edasi tegutses muuseumiga Jõelähtme vald. Praegu opereerib muuseumi koostöös vallaga Jägala Linnamäe MTÜ.
Muuseumis püüame täpsemalt jutustada eelpool jutustatud lugu ja muuseumile kohaselt saavad huvilised näha ka vanu asju. Ja need on ikka tõeliselt vanad.
Milline võib olla maastikukaitseala saatus?
Muinsuskaitseala pärast olen hetkel mures. Minu hinnangul ei ole meie riik suutnud kultuurmaastiku kaitsmisel ajaga kaasas käia ja praeguse olukorraga ei saa rahul olla ei kohalikud elanikud ega ka ajaloost hoolijad. Hetkel on tunda riigi poolt käegalöömist, millest on kahju. Mujal maailmas on sarnased protsessid küll hoopis teisesuunalised.
Miks on oluline korraldada ajaloofestivali?
Ajaloo matka/festivali korraldamise eesmärgiks on proovida inimestele siinset ajalugu huvitavaks teha ja propageerida mõtet, et ajalooliselt ei ole olulised vaid maa sees olevad esemed.
Maastik ise peidab endas palju huvitavaid informatsiooni, mille kätte saamiseks võib nii maastikul jalutada või ka pelgalt kaarte uurida. Mida rohkem me neid lugusid teame ja hindame, seda väärtuslikumaks ka maa ise muutub. Ka nii on võimalik maastikku ekspluateerida!
Millal festival toimub? Mis tegevusi planeeritakse?
Meie üritus, mille nimi on "Trans Riffarrica - matk läbi ajaloo", algab ja lõppeb Jägala linnamäel, mis on kindlasti sellele ambitsioonikale nimele igati vääriline koht. Kohal on külalised nii kiviajast kui viikingiajast, arheoloogid, käsitöölised, muidu jutuvestjad.
Osalised saavad kaardi, mille järgi saab leida endale huvitava ja sobiva teekonna. Võib ka terve päeva Jägala linnamäel veeta kui matkamine ei sobi. Kindlasti saab ka ise millegi tegemisel kaasa lüüa. Kontserdilaval on peaesinejaks Zetod.
Siinkohal kasutan võimalust teha üleskutse inimestele, kes tahaksid ürituse korraldamises vabatahtlikuna kaasa lüüa.
Kuna matkale on oodata hulgaliselt inimesi väljast poolt Jõelähtme valda, oleks tore kui leiduks inimesi, kes tahaksid aidata kohalikke väärtusi tutvustada.
Pakun omalt poolt algatuseks 7. aprillil ekskursiooni Jägala linnamäel, algusega keskpäeval. Kõik huvilised on oodatud!
