Kinnisvarabuumi-järgne olukord: arendajate tegemata töö liigub omavalitsuste kraesse
Kui vaadata Saue vallas näiteks eelmise kümnendi keskel Laagri lähistele rajatud Koidu küla või Metsavahi ja Veskimöldre elurajooni, puhkab silm kenasti välja ehitatud siseteede ja valgustatud tänavate peal.
Samas võib näiteks Alliku külas asuvas nn Tootsi elurajoonis näha nukraid pilte poristest teelaadsetest asjadest, kus lapsed vankris rappuvad ja kuiva jalaga bussipeatusesse ei jõua. Pankrotistunud ärimeestest on maha jäänud ka Välja elurajoon Vanamõisa külas ja Suurekivi Valingul. Pead liiva alla peitmata tuleb tõdeda, et sarnased küsimused tõstatuvad varem või hiljem ka endistes suvilate ja aiamajade piirkondades, kuhu vaikselt on sisse kolinud aina suuremal arvul püsielanikke.
Plaanide tegemiseks ja probleemidele lahenduse otsimiseks on oluline see teema ausalt lauale panna ja teadvustada, et neis piirkondades elab hulk vallakodanikke, kelle elukvaliteeti väljaehitamata teed ja pimedad tänavad mõjutavad.
Esimesed sammud eelarvestrateegias on selles suunas tehtud, aga otsus hõlmata kinnisvaraärimeeste tegematajäetu püsivalt Saue valla arengukavasse, on volikogu pädevuses. Arengukava alusel saab asuda järkjärgult täiendavaid eelarvelisi vahendeid planeerima. See ei tähenda tingimata kiireid otsuseid, sest lahendamist vajavad nii omandisuhted, kui tuleb püüda võrdselt kohelda kõiki infrata jäänud arenduspiirkondi. Selles mõttes on tegemist strateegiliste valikutega.
„Eks see praegune olukord on omaaegsete teadmiste või õieti nende puudumise vili," arvab abivallavanem Mikk Lõhmus. Tema hinnangul oli buumi ajal omavalitsustes lihtsalt vastav halduspraktika veel välja kujunemata. Puudusid kogemused ja arvati, et paber töötab ja kasv kestab. Ei teatud ka täpselt, et kuidas neid lepinguid sõlmida ja arendajaid survestada. Usuti, et kui arendajale on lepingus sätestatud kohustused ka taristu väljaehitamisel, siis need seda ka teevad. Paraku puudusid neis kokkulepetes piisavad finantsgarantiid, ei mingeid pangagarantiisid, hüpoteeke ega notariaalseid lepinguid.
Eelarvestrateegias vahendid 2016. aastast
Rämpsarendajatest järelejäänud kehad on täna sageli pankrotihaldurite hallata. Vallal õnnestus näiteks Välja elurajooni arendaja pankrotipesast kvartali siseteed oma valdusesse saada. See on vajalik, sest võõrale maale pole mõistlik investeerida.
„Paljast tahtmisest ei piisa, omandiküsimused tuleb ära lahendada," ütleb vallavanem Andres Laisk. Kuna teemaade valla omandisse taotlemise protsess on üsna pikaajaline ning lähiaastate investeerimisprioriteedid on olnud lasteaia- ja koolikohtade tagamine, siis esimesed finantsvahendid arendajate kohustuste täitmiseks eelarvestrateegia kohaselt planeeritud aastasse 2016.
Maade omandamisel läbitud esimene sundvõõrandamise praktika
Kuigi omandiõigus on ka Eestis eelduslikult püha puutumatu, siis kui omanik ei ole valmis vallaga koostööd tegema, tuleb minna sundvõõrandamise teed. „Omandiõiguse piiramiseks on uusarenduste kontekstis täiesti alus olemas, sest avalik huvi on selgelt prevaleeriv," leiab Laisk.
Esimene sundvõõrandamise juhtum Alliku küla Kotka teega, on tänaseks seljataga. Enamike omanikega saavutas vald küll läbirääkimistes maade omandamiseks positiivseid tulemusi, kuid leidus ka neid, kellega mingi valemiga jutule ei saadud. „Üldjuhul maaomanikud mõistavad, et valla investeeringud tee-ehitusse on kogu piirkonna huvides ja väärtustavad märgatavalt teega külgnevat maad. Kuid paraku kõikide eraomanikega ei saadud mõlemat pooli rahuldavale kokkuleppele," resümeerib Lõhmus. „Üheks selliseks maaomanikuks on Alliku külas Tootsi elurajooni arendaja, kes olles ise jätnud täitmata lepinguga võetud kohustused, töötab süsteemselt valla vastu piirkonna probleemide lahendamisel," toob Laisk näite. Nii tuligi minna sundvõõrandamise teed.
Nüüd on tehtud samale koostöökidurale maaomanikule ettepanek anda Saue vallale üle ka ühe tema poolt poolikult arendatud elamupiirkonna siseteed. Kolmele erinevale aadressile saadetud tähtkirjale omaniku seisukohta tähtajaks ei laekunud. „Sellele ettepanekule on eelnenud ka ametlikud nõuded arendajale oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks tänavavalgustuse väljaehitamisel. Seda ta teinud ei ole, olles rikkunud seega vallaga sõlmitud kokkulepet ja halvendades oluliselt elanike elukvaliteeti.
Kuna piirkonnas elab oluline hulk sauevallakaid, siis peab vald asuma jõuliselt, vajadusel ka sundvõõrandamise kaudu, olukorda parandama," ütleb Lõhmus.
