Taavi Pukk: kes on valla omanik?
Volikogu on organ, mis töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal. Arvestades, et volikokku kuuluvad muuhulgas Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed, piirkondade juhid ja erakonna juhatuse liikmed, pidasin suurepäraseks ideeks neile näidata just oma koduvalda. Ei juhtu just iga päev, et Eesti poliitiline eliit üheskoos omavalitsustegelastega üle Eesti ühes koos kokku saab.
Tundsin oma heast mõttest siirast rõõmu ja asusin tehnilist korraldust paika panema, alustades sobiva ruumi otsimisest lõpetades pea saja planeeritud osaleja toitlustamisega. Loomulikult tuli valik langetada kooli- või rahvamaja vahel, mis nii palju inimesi ära mahutavad. Et rahvamajas toimus eelneval õhtul naistepäevapidu, siis tundus mõistlikum koolimaja saali kasuks otsustada. Kogu asjaajamine toimus kooliga, nagu alati, suurepäraselt, meeldivalt ja vastutulelikult.
Selleks et ruumi rendi ning toitlustamise eest arvete vormistamine korrektselt paika saada, helistasin otse vallavanemale ja küsisin, mismoodi edasi talitada. Suur oli üllatus kui järgmisel päeval leidsin oma e-maililt kirja, kus Jaanus Männik teatas mulle, et on arutanud soovi korraldada Surju kool-lasteias erakonna suurüritus (sic! - lad. k.) koolijuhataja, vallavalitsuse ja volikogu liikmetega ning leitakse, et gripihooajal ei saa seda soovi rahuldada ning koollasteaed ei ole õige koht erakonna suurürituse pidamiseks.
Head lugejad, ilmselt mõistate minu hämmingut kui sellist kirja lugesin, sest leidsin sealt kolm äärmiselt kummalist asjaolu.
Esiteks pole ma veel kuulnud, et ruumi rendiks oleks vaja vallavolikogu luba. Teiseks ei takista „gripihooaeg“ ju arvukate ringide ja treeningute korraldamist Surju kooli võimlas. Ja kolmandaks on Surju Põhikoolist saanud kool-lasteaed? Pärast telefonikõnet vallavanemaga sain aru, et kooli saalis ürituse korraldamine ei lähe mitte, aga rahvamaja kasutamise osas tuli puiklev vastus. Kirjutasin siis rahvamaja juhatajale kui mitu abilist võin kaasa võtta, et ruumid naistepäeva peo järgselt korda sättida ning ette valmistada, ja tegin ettepaneku üritus ikkagi Surjus läbi viia. Head lugejad, Te ei suuda minu hämmingut ette kujutada kui kuulsin rahvamaja juhatajalt, et talle on selle ürituse võõrustamine keelatud.
Olen Surju valla üle alati uhkust tundnud, ja tutvustanud seda hea sõnaga igal pool, kus võimalik. Mind kurvastas tohutult see, et vallavalitsuse liikmed eesotsas vallavanemaga arvavad teisiti ning ei tunne oma valla üle uhkust. Kuidas siis muidu seletada, et külalisi ei soovita vastu võtta. Keskerakonna volikogu peab oma istungeid üle Eesti ning seesugust olukorda pole muide veel kusagil varem tekkinud, ei Reformierakonna, IRL-i ega ka valimisliitude juhitavates omavalitsustes.
Ma võiksin ju teha näo, et võtan siirana põhjendusi gripihooaja osas, kuid kogu loo teeb irooniliseks see, et Surju vallavanem on 1994. aastast partei liige – endise Rahvaliidu ja praeguse Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Läbinisti parteilasena kasutada (et mitte öelda kuritarvitada) vallavanema ametikohta konkureeriva erakonna ürituse korraldamise takistamiseks on väiklane teguviis.
Surju valla huvides loodan siiralt, et juhtunu oli Jaanus Männiku rohmakas avapauk sügiseste valimiste kampaaniale, mitte aga tema tõsine veendumus, et ühtki külalist ei tohi üle vallapiiri lubada. Sest kui vald on ainult vallavanema eraomand, siis pole sel vallal ka tulevikku.
