Kartulikasvatajad võiks eelistada kodumaiseid kartulisorte
Olles Euroopa Liidus, võib vabalt sisse tuua peale Eesti sordilehes olevate sortide ka kõiki ELi sordilehes olevaid. Selle suure valiku tõttu võivadki kodumaised kartulisordid pahatihti jääda tagaplaanile.
Vana ja äraproovitud
Uudishimu uue sordi vastu sunnib selle järele haarama, kuid kõik pole kuld, mis hiilgab. Tihti on järeleproovitud vana see kõige õigem. Õnneks ei ole suur osa Eesti kartulisööjaid unustanud Eesti sortide häid omadusi ja eelistab turult osta ‘Maretit’, ‘Andot’, ‘Antsu, ‘Piretit’ jm.
Eestlane hindab kartuli juures kõigepealt maitset ja siin näitavad degusteerimised, et meie sordid ületavad tihti võõramaiseid. Ka eelistab eestimaalane veidi jahusemat kartulit. Seega Eesti kartul ei ole üksnes Eesti toit, vaid ka maitsev Eesti toit.
Eesti sordilehes on 2013. aastal 31 kodu- ja välismaist kartulisorti. Neist 10 on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis.
Alates 3. märtsist 2010 on sordilehes taas ‘Jõgeva kollane’ kui säilitussort. Vastavalt geneetiliste ressursside säilitamise seadusele on see selline sort, mis on kohanenud Eesti oludega ja mida ohustab aja jooksul inimtegevuse või keskkonna muutuste tõttu kadumine, mis toob kaasa geneetilise mitmekesisuse vähenemise.
Sellise sordi saab sordilehte võtta, kui sorti on Eestis ajalooliselt kasvatatud ja see on siin kohanenud; kui ta on eristatav, ühtlik ja püsiv ning omab sordi nime. Sügisel 2012 müüsime ‘Jõgeva kollase’ seemet üle seitsme tonni.
Jõgeva on ainuke koht Eesti Vabariigis, kus aretatakse uusi kartulisorte juba 1920. aastast. Meie kõige uuem keskvalmiv toidukartulisort on ‘Teele’, mis on Eesti sordilehte kantud 14. märtsil 2013. Kasvatajale pakume seemet kolme aasta pärast.
Mahekartulikasvatajatele
Mahekartulikasvatuseks sobivate sortide väljaselgitamiseks on samuti Jõgeva SAIs korraldatud katseid. Selleks sobivatel sortidel peab olema: tugev juurestik paremaks toitainete kättesaamiseks; pealsete kiirem areng ja lopsakamad pealsed, mis katavad vaod ja konkureerivad paremini umbrohtudega; kõrge ja püsiv haiguskindlus kartuli-lehemädaniku ja mugulate pruunmädaniku suhtes; kõrge kaubanduslik mugulasaak madalatel toitainete foonidel; hea säilivus; sobivus mehaaniliseks koristuseks; head kulinaarsed omadused.
Jõgeva sortidest sobivad mahetootmisse järgmised sordid: ‘Ando’, ‘Anti’, Juku’, ‘Sarme’, ‘Reet’, ‘Maret’ ja uus sort ‘Teele’. Sort ‘Juku’ on 2011. aastast Läti sordilehes kui mahesort. Mahetärklise tootmiseks (Aloja tärklisetehas Lätis) sobivad Eesti sortidest ‘Juku’, ‘Ando’ ja ‘Maret’.
Lõpetuseks võiks lisada meie esimese kartulisordiaretaja Julius Aamisepa uurimistööst selgunud järeldused, et pole olemas ideaalset sort, mis vastaks kõigiti meie aja nõuetele, sest parematelgi sortidel on ikka puudusi, mida pole suutnud kõrvaldada ka kõige intensiivsem selektsioonitöö.
Sortide valikul lähtus ta aga kindlast teadmisest, et igal maal aretatud sordid peavad loomulikult rohkem vastama kohalikele ökoloogilistele tingimustele ja majanduslikele nõuetele, kui seda on võõrsilt imporditud sordid.
Tarbijad eelistavad aga osta kartulit, mis on mitte ainult ilusa välimusega, vaid ka heade kulinaarsete omadustega. Meie, sordiaretajad, püüame neile omadustele lisada ka stabiilse saagikuse ja haiguskindluse, millele kasvataja pöörab kindlasti tähelepanu.
