Hüljeste küttimine on taas päevakorral

Hüljeste olukord Läänemere ääres on olnud ajati erinev. Juba vanal rannarahval oli hüljes traditsiooniliseks jahiloomaks, kelle nahk, rasv ja liha olid igapäevaseks kasutuseks. Nõukogude ajal sai neist kalurite vihatud konkurent, kelle tapmiseks lausa preemiaid jagati.

Praeguseks on maailm väga palju muutunud ja ka Eestis on hüljeste küttimine taas päevakorda tõusnud.

„Uues jahiseaduses on hüljes sissekirjutatud jahiulukina. /.../ Põhimõtteliselt on jahiseaduses valmisolek olemas, aga kõik oleneb nüüd sellest, mida teadlased arvavad, et kui palju neid võiks küttida,“ selgitas keskkonnaministeeriumi metsanduse ja jahinduse nõunik Tõnu Traks telesaates "Osoon".

„Seal on üks väikene 'aga'. Ükskõik, kui suur see küttimise maht on, see ei tohiks populatsiooni arvukust mõjutada. Populatsioon peaks edaspidi ikkagi kasvama, siis on see küttimine jätkusuutlik,“ märkis hülgeuurija Ivar Jüssi.

Viimasel neljal aastal läbiviidud loendused on samas näidanud, et hüljeste arvukus on stabiliseerunud. 2008. aasta loenduse käigus tuvastati 4000 isendit, eelmise aasta kevadise loenduse käigus nähti 3600 hüljest.