Kahest teadusasutusest luuakse üks
Kahe kuu pärast alustab tööd Eesti Taimekasvatuse Instituut, mis ühendab senise Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi.
Valitsuse üle-eelmise nädala istungil kiideti heaks instituutide liitmine, mille tulemusena koondatakse ühte asutusse sortide ja agrotehnoloogiaga tegelemine.
“Nende ümberkorraldustega loome põllumajandusteaduse arenguks paremad võimalused – kasutame olemasolevaid ressursse paremini, loome paremad tingimused koostööks ja väldime kordamist,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Eesti Taimekasvatuse Instituudis hakkab esialgse plaani järgselt olema üheksa üksust – neli teadus- ja arendusüksust (agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse ja taimebioloogia), geenipank, seemnekeskus, arendus- ja haldusosakonnad ning juhtkond.
Ümberkorraldamisega loodetakse valmis saada kahe kuuga ning Eesti Taimekasvatuse Instituut alustab tööd 1. juulil.
Kui raha ei lisandu, pole efekti
Eelmisel suvel, kui põllumajandusminister liitmise idee välja käis, tekitas see palju paksu verd. Sakus asuva EMVI teadlased kartsid, et peavad töö tõttu kolima Jõgevale ja polnud selleks valmis. See tähendanuks, et teadustööst oleks loobunud suur osa praegustest põllumajandusteadlastest koos oma teadmiste ja kogemustega. Uusi spetsialiste paraku peale ei kasva, ja see oleks jätnud augu kogu põllumajandusteadusse.
Saku teadlased kartsid, et neist sõidetakse reformide käigus lihtsalt üle ning esitasid toona ministrile 14 lehekülje jagu liitmisega seotud mõtteid ja ettepanekuid.
“EMVI arvamust on mitmel puhul küsitud,” tunnistab selle direktor Taavi Võsa nüüd. “Kahjuks ei ole iga kord leitud võimalust meie pakutuga arvestada, mistõttu tulemus ei ole meie seisukohast parim. Senise finantseerimiskorra jätkumisel ei anna uue asutuse moodustamine olulist efekti.” Võsa märgib, et kui põllumajandusministeerium leiab teadus-arendusasutuse rahastamiseks vajalikud lisavahendid, on veel võimalik olemasolevat kompetentsi säilitada ning vältida mitmel alal järjepidevuse katkemist.
Saku teadurite kohesest ümberasustamisest Jõgevale on esialgu loobutud. “Minule teadaolevalt ei ole ka Jõgevale kolijaid tekkinud, kuid inimeste käitumist mõjutavad oluliselt tööpakkumise tingimused. Need ei ole veel teada,” märgib Võsa.
Külajutt rääkis küüditamisest
Ka Jõgeva SAI direktor Mati Koppel kinnitab, et keegi ei koli kuhugi. “See ei olnud plaan, vaid külajutt,” märgib ta.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi juriidiline aadress hakkab olema Jõgeval, kuid teadlased jäävad vähemalt esialgu oma senistesse asukohtadesse Jõgeval ja Sakus.
Koppel meenutab, et ka varasemal ajal on selle asutuse eelkäija osakonnad paiknenud Eesti eri piirkondades ja see on kenasti toiminud. “Uus asutus paikneb eri kohtades, kuid katus on üks,” võtab ta asja ühe lausega kokku.
“Pikemas perspektiivis on otstarbekas, et suurem osa teadustegevust koondub Jõgevale, kuid see on pikaaegne protsess,” kommenteerib põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. “Tuleb arvestada, et selle profiiliga teadusasutusel on vaja oma katsevõrgustikku Eesti eri piirkondades, samuti on olemas kaugtöö võimalused.”
Ühendatud organisatsiooni juhiks saab praegune Jõgeva SAI direktor Mati Koppel.
Samal teemal: “Kas maaviljeluse instituudile lüüakse hingekella?”, ML, 12. juuli 2012
Miks kaks instituuti ühendada?
- 2010. aastal toimus Jõgeva SAI ja EMVI teadusvaldkondade korraline hindamine, mille tulemusena hinnati nende teadustegevust bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas negatiivselt. Põhjused olid teadusgruppide väiksus, vananenud seadmed, vähene koostöö teiste teadusasutustega jmt.
- Lisaks tellisid põllumajandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium taimekasvatuse ja mullateaduste sihtevalveerimise, mis näitas ümberkorralduste vajadust.
- Põllumajandusteadust iseloomustab killustatus, rahapuudus, ebapiisavad investeeringud ja jätkusuutlike uurimisrühmade vähesus.
Allikas: põllumajandusministeerium
