Moe plaanib hakata valmistama Sangaste viina
“Meil on mõte pöörata rohkem tähelepanu ‘Sangaste’ rukkile ja hakata sellest tootma korralikku eestimaist, ainult ’Sangaste’ rukkist valmistatud viina,” ütleb Eesti Rukkiseltsi juhatuse liige Arno Kangur, kelle põhitöökoht on Estonian Spirit OÜ.
Viinavili sama kalliks kui leivavili
Kui siiani sisaldavad Eestis toodetud viinad ka nisu, siis Sangaste viin oleks tehtud just ‘Sangaste’ rukkist. “Puhtast rukkist saame viina, mis on väga kvaliteetne ja omapärase, pisut kirbe maitsebuketiga,” räägib Kangur.
Ta lisab, et Moe piiritusetehas tahaks hakata ostma toorainet neilt, kes kasvatavad sertifitseeritud seemnest ‘Sangaste ‘ rukist. “See on hea sort, mis talub külma ja kasvab igal pool. Ka tänavuse talve elas ‘Sangaste’, erinevalt teistest rukkisortidest, hästi üle. Tegelikult oleme ka siiani teinud oma maheviina nisust ja peamiselt ‘Sangaste’ rukkist.”
Kangur ütleb, et mõte toota Sangaste viina tuli pärast seda, kui eestimaisest maheteraviljast tehtud Moe maheviin välja töötati ning seda saatis müügiedu. Maheviina tootmise puhul on teada ja registreeritud iga maheteravilja kasvataja, sama saaks olema ka Sangaste puhul.
Ta selgitab, et kui plaanid täide lähevad ning viinal on müügiedu, saaks piiritusevabrik osta ka leivaviljaks mitte sobinud vilja sama hinnaga kui leivavilja. See annaks ‘Sangaste’ rukkile lisaväärtust ja maandaks põllumehe riske.
Alkoholile lisab väärtust see, kui jook on n-ö isikustatud, nii et tarbija saab jälgida viina teekonda tagasi konkreetse põllumehe ja põlluni. Sellisele viinale saaks taotleda Euroopa Liidust Eesti viina geograafilise päritolu tähist, nagu on peal näiteks kvaliteetveinidel.
Alkohoolsete jookide tootmine on ELi määratluste järgi põllumajanduse oluline turuväljund. “Viinatootmise juures, kus segatakse piiritus ja vesi, peaks seega olema eriti oluline määratleda, millise riigi teraviljakasvataja töö tulemusest ja millise päritoluga piiritusest on viin valmistatud,” rõhutab Kangur.
Tutvustab Eesti ajalugu ja tavasid
Piirituse tootmiseks kasutatud teravilja on ettevõte siiani ostnud teraviljaühistu KEVILI liikmetelt. Rukist on neile müünud Simuna Ivax, mille omanik on Eesti rukkikuningas Hans Kruusamägi.
“Kui Eestis on viinatootmises 500aastane kogemus, siis miks mitte seda ajalugu ka oma toodetel propageerida. Tahame, et Eesti tootjal oleks sortimendis ka ehtne ajalooline Eesti viin!” rõhutab Kangur.
Viinameistri meelest pole õige, kui firmamärgiga “Eesti viin” või “Estonian Spirit” tähistatakse märjukest, mille tooraine on sisse ostetud välismaalt, nagu praegu sageli juhtub.
Rukkiseltsil on valmimas turismimarsruut “Eesti rukkitee”, mille üks peatuspunkte on Moe Peenviinavabrik ja Moe Piiritustööstuse muuseum.
“Tahaksime seal toota ja pakkuda just Sangaste viina,” räägib Eesti viina tootmise patrioot Kangur.
Indrek Klammer
OÜ Voore Farm juhataja
Oleme kasvatanud ‘Sangaste’ rukist mahedalt Küti Mõisas, samuti on ‘Sangaste’ maas Voore Farmil. See oleks hea küll, kui seda sorti hakataks ostma spetsiaalselt selle viina jaoks. Kui on sertifitseeritud seemnega külvatud, siis on võimalus ehk selle eest ka rohkem raha saada.
Rukki ostmine ja hind on olnud aastaid ebastabiilne ja näiteks mullusest saagistki pidime osa toidukvaliteediga rukist söödavilja hinnaga ära andma. Seetõttu vähendasime sügisel taas rukkipinda.
Kui soovitakse osta piirituseks rukist, peaks kaup olema kindel juba suvel, et saaksime sügiseks külvipindu planeerida.
