Põllumajandusplast on probleemtoode: tasuta saab ära anda vaid puhta silopallikile
Eelmisel aastal kanti põllumajandusplast - põllumajanduses kasutatav silopallikile, silotranšee kattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör - probleemtoodete* nimekirja ning kuulub nüüd tootjavastutuse** alla.
Vastavalt jäätmeseadusele ja EV valitsuse määrusele nr 30, mis jõustus 1. mail 2013, on põllumajandusplasti tootja (valmistaja, maaletooja) kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud plasti tagasivõtmise ja edasise käitlemise.
Põllumajandusplasti kasutaja on kohustatud koguma plasti jäätmed lahus muudest jäätmetest ja vältima nende segunemist teiste jäätmete või materjalidega.
Tootja peab rajama vähemalt ühe põllumajandusplasti jäätmete kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Tootja on kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma: 1) põllumajandusplasti kasutajalt; 2) kohalikult omavalitsuselt; 3) kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.
Määrus kohustab tootjaid taaskasutama kõik tarbijatelt kogutud põllumajandusplasti jäätmed. Vähemalt pool neist jäätmetest tuleb uuesti materjalina ringlusse võtta, ülejäänud osa võib taaskasutada muul viisil. Tarbijad ehk põllumajandusettevõtted ja aiapidajad saavad tagastada põllumajandusplasti jäätmed tootjale, viies need kogumispunkti.
Tootja ja jäätmevaldaja vahelisel kokkuleppel võib kogumist korraldada ka plasti kasutaja juures. Mitu aastat vaieldi selle üle, kas silopallide kattekile jäätmed, mis moodustavad suure osa põllumajandusplasti jäätmetest, tuleks lugeda pakendijäätmeteks või mitte. Keskkonnaministeerium oli seisukohal, et silopallikile vastab pakendi määratlusele, sest selle peamine eesmärk on kauba kaitsmine.
Põllumajandusministeeriumi arvamus oli, et tegu ei ole pakendiga, kuna silo kasutab põllumees oma tarbeks ning seega pole tegu kaubaga. Silopallikile loeti veopakendiks, mille eest tuli maksta pakendiaktsiisi, silotranšee kattekile aga mitte. Põllumees pidi maksma pakendiaktsiisi, kui ei suutnud täita plastijäätmete taaskasutamise sihtmäära. Lõppenud aastal aga regulatsiooni muudeti. Kohustatud isikuteks ei ole enam põllumajandusettevõtjad, vaid põllumajandusplasti maaletoojad.
Põllumajanduskile on võimalik taaskasutusse võtta ainult siis, kui see on puhas - ei sisaldada silo, sõnnikut, turvast jne. Pakkematerjalid ei või olla segamini, need peavad olema üle antud liigiti - eraldi nöör, võrk, silokile, siloaugukile jne.
Saarde valla põllumehed saavad silokile ära anda Paikre prügilasse või Paikre sorteerimisjaama. Enam-vähem puhta kile eest võib raha saada, määrdunud kile eest tuleb andjal peale maksta. Infot silo- ja aunakile vastuvõtu tingimuste ja hinnakirja kohta saab aadressil www.paikre.ee või telefonidel: Paikre prügila tel 445 5760, Paikre sorteerimisjaam tel 445 5750.
Eesti Keskkonnateenused AS-i opereeritav Viljandi jäätmejaam (tel 434 9469) võtab puhast kilet, mis sobib taaskasutusse, tasuta vastu. Määrdunud kile ning võrgu eest tuleb jäätmevaldajal maksta.
Märkus:
* Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervisevõi keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast.
**Tootjavastutus tähendab seda, et tootja peab finantseerima enda poolt Eesti siseturule lastud pakendite või probleemtoodete kogumist ja taaskasutamist peale toote eluea lõppu. Tootjavastutus kehtib Eestis pakenditele ja probleemtoodetele.
