Riigikogu jahimehed: uus jahiseadus läheb põhiseadusega vastuollu
Kuus riigikogu jahimeeste toetusgrupi liiget pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata uus jahiseadus, kuna see läheb vastuollu põhiseadusega.
"25. aprillil riigikogus vastu võetud jahiseadus on nüüdseks läbinud põhjaliku analüüsi. Konsulteerimine juristidega ja eriti advokaadibüroolt RASK saadud arvamus vaid kinnitas meie veendumust, et uus jahiseadus rikub Eesti Vabariigi põhiseadust ja teda ei tohiks sellisel kujul jõustada,“ ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Ta avaldas lootust, et president kaalub hoolikalt toodud argumente ja otsustab seaduse riigikogule tagasi saata.
„Jahiseaduse jõustumise tähtaeg 1. juuni riivab ilmselgelt õiguskindluse põhimõtet. Puudub kaalukas huvi ja praktiline vajadus seaduse nii kiireloomuliseks rakendamiseks. Riigikohus on tunnistanud isegi 2,5 kuu pikkuse jõustamisaja põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see on majandustegevuse ümberkorraldamiseks ebamõistlik aeg. Praegu käib aga jutt lühemast perioodist kui kalendrikuu,“ seisab saadikute pöördumises.
Kadriorgu saadetud kiri osutab ka sellele, et seadusesse kirjutatud kahjude hüvitamise regulatsioon riivab keskkonna säästliku kasutamise kohustust, kuna ta seab ohtu uluksõraliste populatsiooni ja võib kaasa tuua loomade üleküttimise.
„Puudub mõistlik põhjendus, miks pannakse kõik suurulukitega seotud kulud ja majanduslikud riskid jahimeeste õlule isegi siis, kui nad on kõik oma kohustused täitnud. Loodus ja ökoloogiline tasakaal on ometi üldine huvi ja kaitstav põhiseaduslik väärtus,“ leiavad riigikogu liikmed. Kahjude hüvitamise kord riivab nende hinnangul ka võrdsuspõhiõigust, õigust vabale eneseteostusele ja ettevõtlusvabadust.
Koalitsioonisaadikute häältega parlamendis läbi surutud seadus jätab ulukite kui avaliku huviga seotud kulud vaid jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike kanda – riik distantseerib end suurel määral nii jahinduse korraldamisest kui ka vastutusest.
„On selge, et jahiseadus ei suuda täita endale seatud eesmärki säilitada ökoloogiline tasakaal,“ märgivad Karel Rüütli, Rein Randver, Tiit Tammsaar, Lembit Kaljuvee, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva.
