Aleksander Riis sündis 21.05. (9.05. vkj) 1888. a Mäeviiru/Pakupoisi talus Riisal Tori vallas Pärnumaal.

Vanemad olid talupidajad Aleksander Riis ja Anna (neiuna Raudsepp). Õppis Tori - Riisa vallakoolis ja Tori kihelkonnakoolis.

Hiljem täiendas haridust iseõppimisega ning võttis osa erinevatest pedagoogilistest täiendkursustest ja seminaridest nii Rakveres kui Haapsalus.

Õpetajana töötas ta kokku kolmes koolis. 1904 - 1912. a Tori - Riisa vallakoolis.

Kui Riisa kool asus Kangru talus, kus oli üksainus klassiruum ja seal õppisid neli klassi koos, oli seal õpetajaks olnud ka Pakupoisi talu perepoeg Aleksander Riis. 1912 - 1916. a töötas A. Riis Uulu vallakoolis ja 6. okt. 1916 - 1918 a Surju algkoolis õpetajana. 14. okt. 1918 - 1944. a töötas Aleksander Riis Surju algkooli juhatajana.

1932. a septembriks valmis A. Riisi juhatamisel uus Surju koolimaja, kus töötas kuueklassiline algkool.

Selles koolihoones käis koolitöö 2000. aasta kevadeni, mil Surju valla keskuse lähedale valmis uus koolimaja.

Õpetajana ja koolijuhina oli A. Riis Surju kultuuri- ja seltskonnaelu eestvedajaks ning arendajaks.

Ta oli mitmekülgsete huvidega ning võttis osa kohalike seltside ettevõtmistest ja üritustest. Pikemat aega töötas ta Surju Põllumajanduse Seltsi juhatuses ning oli haridusseltsi „Kungla" üks asutajatest ja ka selle juhatuse liige.

Asutas laulukoori ning tema taktikepi all laulsid nii lapsed kui täiskasvanud.

Ta juhatas näiteringi ja osales ka ise näitemängudes.

Osade õppimiseks kasutas ta tihti aega, mis kulus hobusega Pärnus käimisele - metsade vahel oli hea ja rahulik oma rolli harjutada. Vajadusel käis kodudes ka lapsi ristimas.

Ta oli nõudlik inimene ja korraarmastaja. Koos abikaasa Mariaga, kes oli lõpetanud aianduskooli, tegelesid nad aiandusega ja hoidsid korras suurt köögivilja- ja iluaeda.

Pere elas Vanas Postijaama koolimajas, kus asus hiljem ka õpilaste internaat. Õpetaja korteri suures toas käisid koos haridusseltsi liikmed ja külaelanikud raadiot kuulamas ja vaba aega veetmas, mängiti koroonat ja kaarte. Perele kuulus ka Nurmiste talu, mida pidi hakkama pidama perepoeg Jüri.

Aleksander Riisi abikaasa Maria oli pärit Tori vallast Riisalt Hoolmiku talust. Nende peres kasvas kolm last: tütred Liidia ja Tiiu ning poeg Jüri.

1944. aasta sügisel põgeneti koos perega Saksamaale, kus A. Riis jätkas õpetamist Eesti koolis.

Edasi mindi Ameerikasse Rhode Island'ile Newporti, kus ta 28. aprillil 1962. aastal suri.

16.05.2008. a, Aleksander Riisi 120. sünniaastapäeval, paigutati praeguse Surju Põhikooli seinale kunagisele koolijuhatajale pühendatud mälestustahvel, sest tema elutöö kuulus Surjule. See mõte pärines tema Ameerika Ühendriikides elavalt tütrelt Tiiult.

Mälestustahvli avamisele kogunesid A. Riisi juhatatud Surju algkooli kunagised õpetajad, õpilased ja nende lapsed. Algkoolis kuus aastat õppinud Aino Orava (Silivälja) jutu järgi pidas A. Riis lugu loodusest, sisendas sellevastu tänutunnet õpilastesse ja õpetas elama loodusega kooskõlas. A. Riis õpetas õpilastele puude pookimist ning kinkis igale koolilõpetajale sümboolse märgina õunapuu. Ka tänasel päeval näeb neid õunapuid kasvamas koduaedades nagu Vaskjõel, kus kaks õunapuud on vastu pidanud üle seitsmekümne aasta. Kokkutulnuile loeti ette ka kunagise õpilase Jüri Isanda meenutusi koolijuhatajast.

Tänusõnad A. Riisi tütre Tiiu poolt edastas Milla Jaksi.

26.08.2008. a registreeriti Aleksander Riisi nimeline MTÜ, mille eesmärgiks on haridust abistava tegevuse toetamine. A. Riisi järeltulijate toetusel antakse Surju koolis igal kevadel välja kolm stipendiumi: „Aasta õpetaja", „Aasta lõpetaja" ja „Aasta töötaja".

Allikate põhjal koostanud: Riita Lillemets

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena