Erametsaliit: hirmud seoses uue jahiseadusega on alusetud
Eesti Erametsaliit (EEML) peab jahiseaduse jõustumist 1. juunist väga oluliseks, sest see viib maaomanike ning jahimeeste suhted lepingulistele alustele ning loob seega eeldused aastaid kestnud vastasseisu lõpetamiseks.
EEML leiab, et ehkki ka uus, valuliste kompromisside tulemusena sündinud seadus arvestab pigem jahimeeste kui maaomanike huve, on see oma põhimõtteliste muudatustega siiski tubli samm edasi õiglasema jahikorralduse suunas.
„Euroopalikus riigis toimub eraomandi kasutamine ikka kahepoolsete üksteist austavate lepingutega. Nii on ka uue seaduse kohaselt jahipidamise eelduseks lepingulised suhted maaomanike ja jahimeeste vahel,“ ütleb Eesti Metsaseltsi ekspresident Heiki Hepner, kes on ka ise jahimees ja metsaomanik. „Maaomanikud ei oota enamat kui vähegi võrdsemat kohtlemist ja nõukogudeaegsest ideoloogiast loobumist meie seadusloomes.“
Nendes jahipiirkondades, kus kokkulepped on juba varasemalt korrektselt sõlmitud, ei kaasne uue seaduse rakendamisel mingeid olulisi muudatusi, kehtima jäävad ka jahipiirkonna kasutusõiguse load. Küll aga annab uue seaduse jõustumine 1. juunil suurema kindlustunde neile rendijahipiirkondade kasutajatele, kelle jahipiirkonna kasutusluba oleks peatselt lõppenud.
Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine on uue seaduse kohaselt võimalik, kuid maaomanike jaoks enam kui keeruline. Nimelt on jahipiirkonna kasutajal vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), kuid jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).
Eesti Erametsaliit ei pea põhjendatuks väiteid, et jahipidamine muutub oluliselt kallimaks. Jahipidamisõiguse tasu väheneb. Ulukikahjude puhul paneb uus jahiseadus jahimeestele osalise vastutuse kohustuse, kuid jahipiirkondade kasutajate poolne kompensatsioon jääb alla 10% tegelikust kahjustuste ulatusest, ülejäänud 90% katavad põllumehed ja metsakasvatajad.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss märgib: „Kindlasti pole maaomaniku esimeseks eelistuseks mitte hüvitise saamine, vaid kokkuleppe sõlmimine ulukikahjude ennetamiseks seal, kus need kõige tõenäolisemalt võiksid tekkida - metsanoorendikud, värsked põllumajanduskultuurid.“
Arvestades seda, et paljud jahimehed on ka ise maaomanikud, on Eesti Erametsaliit veendunud, et just läbirääkimiste tulemusena sünnivad jahipidamiseks mõistlikud tingimused.
„Oleme täiesti veendunud, et kohaliku kogukonna kaasanud jahiseltsidel jahipidamise kulud ei suurene. Samuti ei ole ohtu, et uue jahiseaduse valguses langeksid sõraliste populatsioonid sellisele tasemele, kus saaksime rääkida rahvusliku rikkuse hävitamisest,“ ütleb Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.
Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke ja jahimehi koostööle ning on kindel, et loodavates maakondlikes jahindusnõukogudes leitakse ühiselt parimad lahendused.
