Põhja päästekeskusest öeldi Delfile, et sõjaaegse mürsu seisukord oli demineerijate hinnangul niivõrd ohtlik, et ei tahetud võtta riski ja lõhkekeha kahjutuks tegemiseks asustusest kaugemale viia.

Kokku evakueeriti Iru külast umbes 70 inimest, kellest kuuel vanemal inimesel ei olnud kindlat kohta kuhu minna ning seega viidi nad lähedal asuva Iru elektrijaama puhkeruumi olukorra normaliseerumist ootama.

Demineerijad kinnitasid mürsu külge piisava koguse lõhkeainet ning katavad seejärel mullaga, et plahvatus võimalikult väikest ohtu kujutaks.

Mürsk lõhati kell kell 15.54. Seega täitus päästjate lootus, et sõjamoon saab kahjutuks tehtud enne tööpäeva lõppu, mil ümberkaudsetes majades elavad inimesed töölt koju saabuma hakkavad.

Demineerijad mõistavad, et halvas seisukorras lõhkekehade kohapeal hävitamine linnakeskkonnas häirib inimeste tavapärast elutegevust, kuid et tagada kõigi ohutus, tuleb inimesed ohualast evakueerida. Kuni inimesed keelduvad ohualast lahkumast ei saa demineerijad ka lõhkekeha hävitada ning protsess venib.

Demineerijad tuletavad meelde, et lõhkekeha leides ei tohi seda puudutada, sellest tuleb minna eemale ning koheselt teavitada lõhkekehast hädaabi numbril 112. Lõhkekehad on toodetud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks.

Päästeameti demineerijad on enam kui 20 tegutsemisaasta jooksul kahjutuks teinud üle 60000 lõhkekeha. Igal aastal hävitatavad demineerijad umbes 3000 lõhkekeha ning leidude arv ei näi langevat. Võimalus juhuslikult lõhkekeha leida on kõige suurem just kevadeti kui lumi on sulanud, kuid rohi pole veel pikaks kasvanud.