Naabrivalve aitab luua ühtsemat kogukonda
Aktiivsemad omavalitsused on just Harjumaal - siin on ka kõige rohkem elanikke ning statistiliselt kõrgeim kuritegevuse määr. Rae vallas 15 sektorit, keskmiselt on Harjumaa omavalitsustes kaheksa sektorit.
Viimane sektor loodi Rae vallas tänavu veebruarikuus. Võib järeldada, et inimeste hirm kuritegevuse ees ei ole väga suur ja võrreldes mõne teise piirkonnaga on siin veidi turvalisemgi elada.
Juhtub aga tekkima näiteks sissemurdmiste laine, aktiviseerub ka kogukond sellele vastavalt. Piirkondades, kus on pikka aega olnud väga vähe kuritegevuse ilminguid, on ka naabrivalvega liitumiste arv tagasihoidlik, sõltudes rohkem aktiivsematest elanikest, kes soovivad oma elukeskkonda lihtsalt veelgi turvalisemaks muuta.
Kuidas naabrivalvega liituda?
Kui ilmneb soov liituda naabrivalvega, tuleks alustada sellest, et rääkida mõttest naabritega. Parim viis seda teha on kas küla- või mõnel ühistukoosolekul, kus on korraga kohal võimalikult palju naabruses/ samas majas elavaid inimesi. Kui inimestele mõte meeldib - panna kirja soovijate nimed ja aadressid.
Selle tarbeks saab Eesti Naabrivalve koduleheküljelt võtta mugava liitumisblanketi.
Oluline on valida ka ära inimene, kes hakkab sektorivanemaks.
Tema ülesandeks on vajadusel vahendada informatsiooni ühingult sektori liikmetele ja vastupidi. Seejärel tuleks ühendust võtta lähima piirkondliku naabrivalve projektijuhiga, kelle kontaktid on samuti üleval koduleheküljel. Kui tekib veel küsimusi või on vaja täiendavaid selgitusi, oskavad just nemad sellistele küsimustele vastata. Hea mõte on ühisele koosolekule juba ennetavalt kutsuda inimene naabrivalvest kõnelema. Siis saab kõik küsimused otse ja koha peal ära lahendada ning võib olla otsustavad liituda skeptilisemadki elanikud. Pärast kontaktide kokkukogumist sisestatakse andmed naabrivalve infosüsteemi ning ühing valmistatab ette liitumislepingud ning lepib kokku lepingu allkirjastamise aja kohaliku omavalitsuse ja politsei esindajatega.
Elu naabrivalve sektoris
Naabrivalve sektori efektiivsus on otseses seoses elanike enda aktiivsusega. Mida ettevõtlikumad piirkonnas elavad naabrid on, seda paremini tulevad välja ka naabrivalve eelised - inimesed tunnevad üksteist näguja nimepidi, toimub regulaarne infovahetus. Sektoris on heas mõttes vähenenud anonüümsus ning võõraid märgatakse kergemini ning ollakse enam hoolsamad.
Eesti Naabrivalve pakub liitunutele soovi korral igal aastal vähemalt kaks tasuta koolitust, mille saab välja valida ligi 20 erineva hulgast, mille nimekiri on üleval meie kodulehel. Üldjoontes võib aga naabrivalve kokku võtta nii: see ei ole patrullimine või päev läbi akna peal valves olemine, see on lihtsalt teadlikkus turvalisest käitumisest.
Naabrivalve Skandinaavias ja Baltikumis
Baltikumi osas on Eesti kolmest riigist aktiivseim, kuna üleriigilisi tegevusi on ainult meil. Eesti Naabrivalve juhatuse liikme Tiina Ristmäe sõnul on ikkagi Eestis inimesed rohkem valmis ka ise panustama ja aktiivselt ühiskonnas osalema, Lätis-Leedus on rohkem seda „ootan käsi pikalt ees" mentaliteeti. „Oleme kursis Leedu aktsioonidega, aga ka seal toimuvad tegevused küllaltki lokaalselt," rääkis Ristmäe. „Ka Lätis pole asi hoolimata mitmetest katsetest käima läinud". Ristmäe teada on Skandinaaviast ametlik naabrivalve vaid Rootsis ja kahjuks puuduvad andmed selle toimise efektiivsuse kohta. Norras püüti hiljuti uuesti alustada, sest esimene kord ebaõnnestus.
Tegelikult on aktiivsust raske võrrelda, sest riigiti on naabrivalvega liitumise põhjused erinevad. „Eestis (ja tõenäoliselt ka teistes Baltiriikides) on peamiseks põhjuseks naabritega tuttavaks saamine ja seejärel ühine tegevus koostöös politseiga turvalisuse tõstmiseks. Skandinaavias on minu arvates peamiseks naabrivalvega alustamise põhjuseks soov paremaks ja organiseeritumaks koostööks politsei ja teiste riigiametitega, sest naabritega suhtlemine on loomulik igapäevaelu osa", ütles Ristmäe.
