FOTOD: Kas riiklikus registris on viga? Viimsi vanaproua võib õiguse saada
Viimsi vallas elab üks kange vanaproua, Eha Haug. Temast kirjutasime ka veebruaris. 75-aastane naine on juba pikka aega vallaga võidelnud, väites, et kergliiklustee ehitusel on temalt ligi 200 ruutmeetri jagu maad ära võetud. Vald lubas asja uurida, sest teadlikult ei ole nad prouale liiga teinud, võimalik, et viga peitub riiklikus andmebaasis. Käisin proua Haugil külas just sel päeval, kui kergliiklustee ametlikult avati.
Viimsi ja Pirita piiril on üks veider koht - tänava üks pool kuulub Pirita linnaosa alla, vastaspool on aga Viimsi valla haldusalas. Siin elab ka Eha Haug, otse tiheda liiklusega Ranna tee ääres. Veel mõned kuud tagasi teda liiklus ei häirinud - puud ja põõsad varjasid sealseid hooneid müra eest.
Ehkki oli teada, et Ranna tee renoveerimist ning kergliiklusteed planeeritakse, ei osanud Eha Haug oodata, et ühel päeval Tartust koju jõudes avaneb tema ees ootamatu vaatepilt - teeääne oli puudest-põõsastest tühjaks raiutud ning nii Haugi kui ka tema naabrite majad ning hoovid olid justkui alasti kistud.
Enne
Pärast
Erinevus on 200 ruutmeetrit
Pikantseks teeb kogu loo see, et Eha Haug ei olnud kergtee rajamisega nõus, sest tema arvates sõitis projekt sisse tema maale ning lõikas sellest ära peaaegu 200 ruutmeetrit. Kuna aga riiklikes registrites olid piiripunktid märgitud teisiti, siis uskusid nii vald kui ka tee-ehitusfirma just seda infot, mitte proua juttu.
Hiljuti lasi Eha Haug litsentseeritud mõõtjatel teha uued mõõtmised ning punased ristikesed vastavatud kergliiklusteel näitavad tõepoolest, et osaliselt on arendus tunginud proua Haugi krundile. Maja ja aeda ümbritsenud, kuid sealt ootamatult eemaldatud põõsadki olid selle joonise peal proua Haugi maapeal, mitte riigimaal nagu vallaametnikud väitnud on.
Proual oli ette näidata mitmeid uuemaid ja vanemaid dokumente, kus must-valgel kirjas, et tema krundi suurus peaks olema 1100 ruutmeetrit, pärast kergliiklustee rajamist on see aga napilt üle 900 ruutmeetri.
Veel etteheiteid
Eha Haugil on etteheiteid veel. Uus aed, mis talle valla poolt paigaldati, ei meeldi talle. See laseb liiklusmüra läbi ning lippidel on vahed sees, mis tähendab, et autotulede valgus sirab sealt läbi. Eriti häiriv on see pimedal ajal.
Aia projekt on Eha Haugi sõnul vildakas ka seetõttu, et värava asukohad liikusid võrreldes varasemaga edasi, mis tähendab, et jalgvärav avaneb otse kaevule. Lisaks on proual eraldi värav teenindavatele suurematele autodele, näiteks kui talle puid tuuakse. Uus värav asub aga peaaegu kohakuti tänavavalgustuspostiga ning suured autod ei pääse seal kuidagi manööverdama.
Samamoodi on muresid Eha Haugi naabritel. Ühe naabri sõnul võeti tema aia eest maha kuused ning bussipeatuses seisvad inimesed näevad nüüd otse tema aeda ja majja. Lisaks loobivad bussipeatuses ootavad inimesed tema aeda prügi ning urineerivad aia vastu. Privaatsusest ei ole juttugi.
Vald teeb kõik, et loosse selgust saada
Eelmisel neljapäeval, 16. mail, avati pidulikult Viimsit ja Piritat ühendav Ranna tee uuendus koos kergliiklusteega. Olime koos Eha Haugiga avamisel kohal ning oli näha, et ta on vallaametnike seas tuttav nägu. Ta vestles kõigiga, pannes vahepeal käe emalikult nooremate meeste õlale, korrutades, et tema ei ole olukorraga siiani rahul ning et talle on liiga tehtud. Lisaks kutsus ta neid enda juurde kohvi jooma ja asja arutama.
Avamisel peetud kõnes mainis Eha Haugi ka Viimsi vallavanem Haldo Oravas, kes vabandas proua ees, et ta on pidanud seoses tee ehitusega palju närve kulutama ning avaldas lootust, et nüüd on kõik lahenenud. Eha Haug oli oma nime mainimisest üllatunud.
Istudes avamise järel Eha Haugi verandal helises ühtäkki uksekell ning sisse astusid vallavanem Haldo Oravas ning abivallavanem Endel Lepik. Hiljem liitus nendega teinegi abivallavanem Jan Trei. Nii esinduslik seltskond ei löönud Eha Haugi aga rivist välja ning nii istutigi verandale asja arutama.
Vallavanem Oravas kinnitas, et vallavalitsus ei ole Eha Haugile meelega liiga teinud ning arvas, et kui viga on tehtud, siis on see tehtud juba riiklikes dokumentides. Eha Haug väljendas usku, et vallavalitsus ei ole meelega tema maapeale trüginud, kuid ta on solvunud, et varasemates pingelistes vaidluste süüdistati tema meest koguni maa varguses, mille tõttu olevatki krundi suuruse osas numbrid erinevad.
Haldo Oravas koos vallavanematega lubas asja uurida ning kui selgub, et Eha Haugile on liiga tehtud, siis määratakse talle ka asjakohane kompensatsioon.
Siinkohal peab mainima, et Viimsi ning Pirita piirkonnas on nii mõnigi juhtum, kus nõukogude ajal on puid ja põõsaid istutatud riigi maale. Nüüd, kui tarvis teid korrastada ja laiendada, jäävad need aga ette. Inimesed on kurjad, et nende aia taga tegutsetakse ja neile kuuluvaid puid-põõsaid ilma luba küsimata eemaldatakse, ehkki tegelikult on vallal igati õigus sel moel tegutseda.
