ÄraTegemisest Loode-Hiiumaa külade seltsi eestvedamisel

Kui juba, siis juba. Ega kevadisest suurpuhastusest pole ju pääsu niikuinii. Püüdsime külaseltsiga sel aastal oma traditsioonilist hoogtööpäevakut ühitada üleriigilise üritusega ning samas meie liikmesküladesse hajutada, et igaüks ikka OMA kodupiirkonda korrastada saaks. Kui hästi-halvasti see meil õnnestus, jäägu osalenute hinnata. Eestvedajad jäid igatahes rahule.

Laukal, seltsi kõige rohkemaarvulisema elanikkonnaga külas oli talgutel osalenuid tagasihoidlikult, kuid need, kes välja tulid, olid ilmselgelt ka parimad! Seda tõendab võsast välja ilmunud kiviaialõik Kivikuuri ja koolisöökla vahel. Hindamatuks meestööjõuks selles muidu naistesalgas oli Maanus, kes võsa langetas ja traktoriga sodi ära vedas. Kaks sama töökat meest (Ivo ja Jaan) turnisid samal ajal seltsika katusel ja vahetasid välja harjalauad: looduslähedus kippus meil aegajalt tuppa valguma. Nüüd on hoopis puhtam, kuivem ja muretum tunne!

Ka Reigi pastoraadi juurde kogunes tööle loodetust vähesem hulk inimesi. Natuke nukraks tegi, et kogu piirkonna kauneim ajalooline hoone nii vähest hoolimist leiab.

Isabella naabripered kogesid aga oma mõisavaremel rahmeldades ühistegevuse lusti ning liitvat toimet ning üksteisest lahkuti juba kindla plaaniga tuleval aastal samas kohas töödega jätkata.

Leigri-Murro laulukivi juurde tekkis puhtalt meeste (mitte üht naist polnud ligi!) jõul väike mõtisklemise koht. Kuigi see mälestusmärk on kaugel ning ega sinna kuigi sageli kedagi ei satu, on selle paiga korrashoid ometi meie eneseväärikuse küsimus: laulurahvas ja laulupealinn...

Kurisu ojasängis müdistasid Heigi-Kurisu elanikud eelmisel aastal alustatut edasi teha: Üllar lõikas võsa, Lehte vehkis kirvega, Valdi saagis puid, teised riisusid ja tassisid oksi. Päev läbi tüütasid meid neeluaugus metsikuid õunapuid ülelugemas-käivad seiklussõitjad, kellest imelikul kombel ükski ei märganud töötavatele inimestele jõudu soovida... Kella kahe ajal käisime Tiiuga seltsimajas oma supiportsu järel. Siis sättisime end neeluaugunõlvale pruukosti võtma ning supipära söötsime lõpuks viimastele puulugejatele sisse - oli neist niigi palju kasu, et väärt kraami põõsa alla valama ei pidanud. Lõket me too päev teha ei julgenudki, sest vaatamata üldiselt ilusale ilmale oli ikka päris tugev tuul. Nii et „viimistlustööd" leidsid aset mõni õhtu hiljem. Nüüd on kõik korras ja piirkonna kauneim loodusobjekt igati külastamis- ja imetlemisväärne. Tulge meile külla!

Maitsva talgusupi keetsid Ljubov ja Eveli.

Talgulisi ergutas ja turgutas AS Coca-Cola Linnuse Kalja ja Nestea´ga.

Talgufotod on üleval meie Facebook'i-lehel: https://www.facebook.com/loodeselts