Sest ega kirjandus pole oma olemuselt mingi imeasi – ta on lihtsalt üks võimalus kirjeldada inimeste maailma. Aga maailma kirjeldades sünnivadki lood. Muidugi on oluline ka see, et kirjandus kasutab nähtust, ilma milleta on väga raske inimest ette kujutada – keelt. Kirjandus ongi keele tavapärasest intensiivsem kasutusviis.

Jutuvestjate kogunemine

Nii nagu keele kasutamine, on ka lugude jutustamine täiesti üldinimlik asi. Võikski väita, et iga inimene on olend, kes vajab lugusid, kas või ühtainsat – elulugu. Kirjandusfestival on aga koht, kuhu kogunevad loojutustajad.

Lood on erinevad, sest inimesed on erinevad. Sofi Oksanen või Keith Lowe räägivad ajaloo mõjust inimesele ning inimese mõjust ajaloole, Indrek Hargla ja Meelis Frieden­thal otsivad ajaloost kadunut ning ajatut. Sarah Winman kirjeldab perekonna rahustavat valgust ja ähvardavaid varje. Mõnes loos lööb argipäev lilleõielehvikuna lahti nagu Marina Stepnova “Lazari naistes”.

Nabila Sharmal või Andrei Hadanovitšil on südamel inimeste vabadus ja õigused. Juha Vuorinen räägib lõbusalt ja vürtsikalt põhjamaise mehe elust. Paolo Nori nõiub keelest välja vaimukaid stiiliharjutusi. Mõni laseb fantaasial lennata ja müristada – nii teevad Charles Stross või Anders de la Motte. Festivalil on kohal Andrus Kivirähki muhedus, Mihkel Muti raugus, Maarja Kangro iroonia.

Samuti saab lugusid eri viisil jutustada. Võib kirjutada romaane, näidendeid, luulet. Kirjandusfestival on ideaalne koht, kus näidata, et kirjutatud lugusid saab ka mitmel moel ette kanda. Seda võib teha vaikselt ja rahulikult nagu pühapäeva hommikul Niguliste muuseumis, või kärtsu, mürtsu, lusti ja lauluga nagu õhtustel Cabaret Interruptuse luuleetendustel.

Võistelda saab ka

Esineda saab isegi omavahel võisteldes – nii juhtub proosavõistulugemisel ja Poetry Slamil. Lugude otsingule võib minna täiesti otseselt ja konkreetselt nagu festivali traditsioonilistel kirjanduslikel jalutuskäikudel vanalinnas, Nõmmel ja Metsakalmistul. Lugusid leiab ka mujalt kui ilukirjandusest – Tallinna Keskraamatukogus räägitakse festivali ajal taimekirjandusest, reisiraamatutest ja ajalooalastest teostest, kus vestlusi käivitavad vastavalt Marju Kõivupuu, Tiit
Pruuli ja Andrei Hvostov.

HeadRead on täis lugusid ja loojutustamisi. Kui vastata veel kord küsimusele, et kellele festival mõeldud on ja mõeldes inimesele kui loolisele olendile, siis võib öelda, et me teeme festivali kõikidele inimestele.



VALIK SÜNDMUSI

HeadRead 2013

30. mail

- Kl 17 Tom Stoppard ja Toomas Hendrik Ilves musta laega saalis (Harju 1).

- 18 Sofi Oksanen ja Jan Kaus musta laega saalis.

31. mail

- Kl 12 Lastehommik Ilmar Tomuski ja Mika Keräneniga lastekirjanduse keskuses (Pikk 73).

- 16 Taimekirjandus. Rein Sander, Veronika Kivisilla, Ain Raal
ja Marju Kõivupuu Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8).

1. juunil

- Kl 12 Lastehommik Sulev Olli, Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trulliga lastekirjanduse keskuses.

- 15 Tiit Pruuli, Vahur Afanasjev, Janika Kronberg Tallinna Keskraamatukogus.

2. juunil

- Kl 13 Kirjanduslik teenistus Nigulistes: Siim Aimla ja luuletajad.

- 17 Andrus Kivirähk ja Mihkel Mutt musta laega saalis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena