Meenutusi: 20 aastat kolhoosikorra lõpetamisest Mäksa vallas

Eesti ehitamine on raske,
sest, meie eestlased oleme rasked:
poole sajandi rangid kaelas.
võimuvõitluse vimm vinnas,
aja lood ligadi-logadi.
Venna-arm varjus ja vakka. /H. Jürison/

Tänavu saab 20 aastat esimese etapi kolhoosikorra lõpetamisest Mäksa vallas ja tahaksin inimesi panna kaasa mõtlema läbielatud etappidele ja kaasajale. Kolhoosikord algas Mäksa valla teritooriumil aastatel 1948/1949 - moodustati palju pisikesi kolhoose, milledest hilisemate liitmiste tulemusena sai üks suur kolhoos nimega V. Kingissepp.

Enne oma lõppu nimetati V. Kingissepp ümber Mäksa kolhoosiks. Kes ei usu, siis kolhoosi tähis seisab tänaseni vallamaja teeotsas.

1991.aastal taassündis Eesti Vabariik ning Mäksa külanõukogu asemele moodustati Mäksa vald.

Mäksa vallamajaks sai endine Mäekala talu elamu, kus oli asunud ka külanõukogu. Vallale anti 16.05.1991 üle vallaks tunnustamise akt. Komplekteeriti Mäksa vallavalitsus ja vallavolikogu. Uus olukord, uued mured ja lisaks suur inflatsioon raharingluses. 1991. aasta lõpus võeti vastu põllumajanduse omandireformiseadus, mis tõi vallale sel ajal kõige raskema pähkli - kolhoosistatud varade tagastamine omanikele.

Tuli lammutada Mäksa kolhoos ca 500 töötajaga. Seaduses ette nähtud omanike ring oli seaduses aga väga lai, mis tegi omandi tagastamise väga keeruliseks. Omandireformiseaduse ellu viimiseks moodustati komisjon, kuhu kuulusid: esimees E. Viilu, liikmed H. Kuningas, A. Karu, V. Koho, L. Maasik, M. Möller, J. Timmermann, A. Ahman ja riigi esindaja A.Verliin.

Esmalt tuli Mäksa kolhoosil hinnata kõik varad (põhi- ja käibevarad) ning kohustused riigi ees. Ühtlasi tuli tagada elu edasi kolhoosis, kuna siin oli tegu elusloomade ja põldudel kasvavaga.

Kolhoosikord ja Siberisse saatmine olid elu maal segi paisanud ning kolhoosi töötajaskond oli siia tööle tulnud üle Eesti. Vajalik oli töötajate tööpanuse hindamine, selle aluseks sai RKO - rahvakapitali obligatsioon.

Kolhoosis töö jätkus ning samal ajal otsiti omanikke. Et seda olukorda kiirendada ja elu maal edasi viia, hakkasid inimesed ise otsima võimalusi äriühingute loomiseks, alguse said:
AS Melliste (esimees J. Mugra),
P/Ü Mäksa Seeme (esimees A. Kaseorg),
AS Mäksa (esimees A. Kähri),
AS Tamme Kuivatid (esimees P. Kollist),
AS Meelek (esimees H. Kibena) ja
OÜ Jaston (esimees J. Laansalu).

Kolhoosi elamufond, katlamaja, koollasteaed ning trassid, pumbajaamad, kaevud jne anti üle vallale kui riigi esindajale koha peal. Vallale oli see raske aeg - külmal ajal olid probleemid kütmisega, kuna puudus oli nii rahast kui kütusest, viimane ei liikunud enam korralikult Venemaalt Eestisse. Kütuse puudumise tõttu seiskus ka transport.

Varade jagamisel esines mitmeid probleeme: kolhoosi oli toodud kaasa lehmi, hobuseid, mullaharimisriistu, hooneid, viljaseemet jne - kuidas seda kõike hinnata ja kuidas praeguse majandi varad ja kohustused laiali jaotada omanike ja tekkinud AS-, P/Ü- ja OÜde vahel.

Selleks koostati põllumajandusreformi kava, mis algas 31. oktoober 1992.a ja lõppes 17. juuni 1993.a. Sellega lõppes esimene etapp erastamises ning edasi erastati elamud ja talumaad.

Eesti ehitamine on igikestev protsess ning väga tabavalt on seda kirjeldanud ka H. Jürison:

Eesti ehitamine on raske:
ehitusel ei haaku kämblad,
kive tõstetakse siia-sinna
ümber aatesamba,
millel taplusetäkked,
sala salvamissooned
sisevõitluse vermed...

Kutsun üles ka teisi valla elanikke oma meenutusi jagama, et need mälestused ajas edasi elaks. need kaovad paratamatult koos ajaga. Öeldakse ju, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta

 (J. Liiv).

Endine vallavanema kt (sel esimesel raskemal etapil valla elus)
M. Möller