Eestis oli sedalaadi ettevõtmine uus, korraldajad võtsid snitti välismaalt. Mitmes riigis on tavaks, et lambad lähevad talvitumispaigast rongkäigus läbi küla mägedesse suvekarjamaale. Lambafestivali ühe korraldaja Pille Hammerbecki sõnul pakkus lambarongkäigu idee välja Rägavere mõisa ameeriklasest omanik Morgan Hammerbeck.

“Selliseid rongkäike tehakse nii Šveitsis ja Prantsusmaal kui ka Ameerikas, kus lambad suveks mägedesse viiakse,” rääkis Pille Hammerbeck. “Seal oli ka kunagi probleem, et teed tuli kinni panna ja sellega tekitati inimestele tüli. Farmerid aga mõtlesid teha sellest sündmusest suure ürituse. Et inimesed poleks pahased.”

Meeleolukas ja väikeste tõrgetega kulgenud lambarongkäik oli festivali algus. Pärast loomade kõrvalepõikeid majade vahele ja põõsaste kallale suundus ligi poole tuhande pealine kari aedikusse, kus algas lammaste pügamine. Pügajateks olid lihaselised vennad Matthew ja Rowland Smith Uus-Meremaalt, kes teevad seda tööd üle maailma.

Lammaste päralt olid ka vallamaja ja kohaliku raamatukogu ruumid, kus oli üleval lambajoonistuste näitus. Saalis näidati lambafilme.

Platsis olid lamba- ja kitsekasvatajad ka mujalt Eestist, näiteks Mikkeni lambatalu Pärnumaalt. Peremees Andre Vare sõnul võeti esimesed lambad sellesse tallu aasta tagasi. Nüüd on neil 17 lammast ja kõik on kihnu maalambad. “Olen eluaeg lambaid pidada tahtnud,” tunnistas mees, kes kolis perega maale viis aastat tagasi. Nemad pügavad loomi käsitsi.

Ürituse algataja Rägavere mõisa karjas on kokku üle 2000 lamba. Põhiliselt koosneb kari eesti musta- ja valgepealistest uttedest, kelle ristamisel kasutatakse lihatõugu jäärasid.