Karl Selter - eestluse mõtte kandja

Selter ei ole teistest mitte ainult pikem, vaid ka peajagu targem. (Konstantin Päts)

Poliitik, diplomaat ja majandustegelane Karl Selter sündis 24.06.1898. aastal Järvamaal Kapu vallas (nüüd Koeru vald) Puhmu külas Pääro talus Julie Rosenbergi ja Joosep Selteri pojana. Vanemad abiellusid 1901. aastal ja asusid elama Tallinna. Selteril oli kaks õde: Erika-Juliane ja Magda-Josephine ning vend Frants-Osvald.

Esimese koolihariduse sai Karl Selter Tallinnas Jakob Westholmi eraprogümnaasiumis. 1914. aastal lõpetas ta eksternina 4. klassi Tallinna Aleksandri gümnaasiumi juures ning 1916. aastal Tallinna Peetri reaalkooli. Küpsustunnistuse omandas Karl Selter 1921. aastal Tallinna õhtugümnaasiumis. Aastail 1919/1921 õppis Selter vabakuulajana Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kus andis apteekri abilise eksami.

Karl Selter võttis õppursõdurina osa Vabadussõjast, kuid pärast haavata saamist evakueeriti. 1921. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1925. aastal. Õpingute ajal töötas ta juristina. 1922. aastal liitus Selter korporatsiooniga Vironia. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta kohtuministeeriumi kodafikatsiooni osakonna liikme ja nõunikuna. Seejärel tegutses vandeadvokaadina Kaubandus-Tööstuskojas ning Tallinna linna juriidilise büroo juhatajana. K. Selter oli:
21.10.1933-09.05.1938 majandusminister Konstantin Pätsi valitsuskabinetis,
1936 - Eesti Olümpiakomitee liige, Eesti Aeroklubi president,
1937 - Rahvuskogu liige,
1938 - Loodusvarade Instituudi auliige, 09.05.1938-12.10.1939 välisminister Kaarel Eenpalu valitsuskabinetis (Karl Selter läks välisministrina ajalukku, sest temal tuli 28. septembril 1939. aastal Moskvas Eesti esindajana alla kirjutada Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelisele vastastikuse abistamise paktile ehk nn baaside lepingule), 12.10.1939-28.11.1939 riigivolikogu liige.

1939. aastal määrati Karl Selter Eesti Vabariigi esindajaks Rahvasteliidu juurde Genfi. Ta oli ühtlasi aastatel 1939-1940 saadikuks Vatikanis ning Šveitsis. Eesti annekteerimise järel 1940. aastal jäi Karl Selter elama Šveitsi ning oli Eesti mitteametlik esindaja Saksamaa Liiduvabariigi valitsuse juures. Samuti tegutses ta Euroopa Ikestatud Rahvaste Esinduskogus Eesti delegatsiooni liikmena.

Karl Selter oli abielus laevakapteni tütre Milla Peksiga. Neil oli poeg Kaarel-Peeter. Karl Selter suri 31.01.1958. aastal Genfis ja on maetud St. Georgesi kalmistule.