Oktoobrikuiste valimiste järel tekib seitse tugevat valda
"Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada," ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus," lisas Kiisler.
Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:
- Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
- Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
- Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
- Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
- Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
- Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
- Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald.
Pärast sügisel toimuvaid ühinemisi jääb Eestisse 215 omavalitsust, millest pooltes elab täna vähem kui 1762 inimest. Alla tuhande elanikuga omavalitsusi on Eestis praeguse seisuga 42. Regionaalminister on asunud ette valmistama omavalitsusreformi, mis näeb ette tänaste omavalitsuste koondumist piirkonna olulisemate tõmbekeskuste ümber. Selle aasta mais Turu-uuringute ASi poolt läbi viidud elanikkonna küsitluse järgi toetab regionaalministri plaani üle poole Eesti elanikest.
