Karjaküla karusloomafarmist teise pilguga: Loomakasvatus on ja jääb inimtegevuse lahutamatuks osaks
Karjakülas kasvatati karusloomi järjepidevalt 1936. aastast kuni 1992. aastani, mil Raku sovhoos läks pankrotti. OÜ Fred ostis pankrotipesast farmid välja, kuid ei osanud neid majandada ning pankrotistus samuti. Seejärel kaotati kogu naaritsakasvatus ning ohus olid ka rebased, kuni farmid ostis välja AS Balti Karusnahk, kellele oli karusloomakasvatus äriregistri alusel lubatud põhitegevus. Keskkonnaminsteerium andis 2008. aastal välja määruse, mille alusel tuli ameerika naaritsate ehk minkide kasvatamiseks taotleda eriluba. Väga lühikese kehtestamisaja jooksul nõuti ka uut tüüpi turvaaedade rajamist. Sisuliselt uue, 4,8-kilomeetrise topeltaia ehitamine on võtnud oma aja ning AS Balti Karusnahk on sellest ka järelvalveametnikke informeerinud ning kooskõlastamisel on aiaehitustööde lõpetamise ajakava. Mingifarmi aia ja selle ümbruse nõuetekohaste tööde lõpuleviimisega langeb ära takistus minkide kasvatusloa saamiseks.
Meie töötajatele tunduvad viimastel kuudel meedias kõlama jäänud süüdistused ülekohtused, sest need ei vasta faktidele ega arvesta tänapäeva loomakasvatuse tegelikke tingimusi ning kehtivat seadusandlust, mida me peame niikuinii täitma. Meie seadused ja ametkondade määrused on niigi karmimad kui teistes EL riikides, kuid arvestades Eesti looduskoosluste suurt väärtust ning vajadust kaitsta euroopa naaritsa taasasustamiseks vajalikke keskkonnatingimusi, oleme ka meie oma loomapidamise- ja turvatingimusi aasta-aastalt muutnud tõhusamateks.
Sarnane lugu on loomade pidamise üldtingimustega ning väidetega, et karusloomakasvatus ei ole tänapäeval enam vajalik, kuna inimesed ei kanna enam loomanahku! Selle väitega ei saa me kuidagi nõus olla - sest loomanahk kui kõige ürgsem inimese kehakate on oma loomult looduslik ja kandjale väiksem tervisrisk kui sünteetiline materjal, mida liiatigi tuleb tihti välja vahetada, loomahad aga kestavad kaua. Loomakasvatus on ja jääb ilmselt veel pikaks ajaks inimtegevuse lahutamatuks osaks ning mida me saame teha, on viia kinnistes farmides või puurides peetavate loomade elutingimused vastavastavusse Euroopa Liidu kõrgete nõudmistega. Erinevalt meedias paljunäidatud haigete ja vigastatud loomade piltidele - 150-tuhandelise karja hulgas tuleb ikka selliseid loomi ette - on meie farmides tänapäeva tingimustele vastavates karusloomapuurides piisavalt ruumi, valgust ja turvalisust, et loomad tunneksid ennast võimalikult hästi. Haigeid loomi aga püütakse alati kõigepealt ravida, milleks paigutataksegi nad eraldi puuridesse.
Kui aga ravida pole enam võimalik, siis nad nahastatakse samal viisil nagu farmi ülejäänud loomad. Kindlasti püüame vältida loomades stressi tekkimist, sest halbades tingimustes kasvanud loomade nahad on kehvema kvaliteediga ning see tekitaks karusloomafarmi omanikele vaid selget kahju. Seega ei ole mitte ainult seadusandjate ja loomasõbraliku mõttelaadiga inimeste, vaid ka loomakasvatajate endi huvides tagada oma karjale võimalikult head, „euroopalikud" elutingimused.
Nõudlus karusnahkade järele on praegu maailmas kõrge ning alles nüüd on meil võimalik ka loomafarmi arendusse tehtud investeeringuid tagasi teenida. Kuna karusloomaturu prognoos on positiivne, on AS Balti Karusnahk omanikel huvi investeeringuid jätkata, pakkudes tööd veel paljudele inimestele. Oleme Karjaküla suurim tööandja, meie 75 töötajast on 43 kohalikud. Meil on hea meel, et siin on ligi 77 aasta jooksul kujunenud välja terved karusloomakasvatajate dünastiad ning ka sellel suvel tahavad kümmekond kohalikku koolinoort tulla meile tööle. Oleme Keila valla suurima ettevõttena jaganud sotsiaalset vastutust, aidanud nii SOS Lasteküla kui ka mitmeid teisi olulisi ühendusi. Meie aastane kogukäive oli 2012. aastal 6,8 miljonit eurot ning 98% toodangust läks eksporti. Nende näitajatega oleme oluliseks ettevõtteks kogu Eesti majandusele.
Suhteliselt suurt territooriumi hõlmavat farmi juhtides tuleb meil silmas pidada ka kohaliku kogukonna vajadusi, küla ja ümbritseva keskkonna puhtust ning häid sanitaarseid tingimusi. Püüame edaspidi kogukonda, Keila valda ja linna veelgi paremini informeerida meie töödest ning probleemide ilmnemisel anda teada, kuidas me neid lahendame.
