Poliitika toimib järgmiselt:

- põllumajandustootjate sissetulekute toetamine, tingimusel et nende toodang vastab toiduohutuse, keskkonnakaitse, loomade tervishoiu ja heaolu rangetele nõuetele. (See moodustab 70% ELi põllumajanduse toetamise eelarvest);

- turu stabiliseerimine, kui põllumajandust mõjutavad ebasoodsad tingimused, nagu halb ilm või haigus (ligikaudu 10% eelarvest);

- põllumajandusettevõtete moderniseerimine, et muuta need konkurentsivõimelisemaks (20% ELi toetusest põllumajandusele, millele lisanduvad riikidelt saadavad rahalised vahendid).

Vastavalt kokkuleppele muudetakse mõningaid eeskirju alates 2014. aasta jaanuarist. Sissetulekutoetuse saamiseks peavad põllumajandustootjad näiteks üle võtma säästvad tavad mullastiku kvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse, põllukultuuride mitmekesistamise ja terviklike rohumaade edendamiseks.

Reformiga muudetakse õiglasemaks ka rahaliste vahendite jaotamine: ükski ELi liikmesriik ei tohiks aastaks 2019 saada vähem kui 75% ELi keskmisest.

Poliitikud on jõudnud kokkuleppele ka muudatustes, mis hõlbustavad noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist asjaomases valdkonnas. Praegu on 30% Euroopa 12 miljonist põllumajandustootjast üle 65-aastased ning ainult 6% alla 35-aastased.

Lisaks juba olemasolevale abile saavad uued põllumajandustootjad esimese viie aasta eest 25% rohkem sissetulekutoetust.

Uute eeskirjadega kindlustatakse teatavates sektorites ka põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni, andes kutseorganisatsioonidele volitused sõlmida nende nimel müügilepinguid.

Uued eeskirjad jõustuvad 2014.aasta jaanuaris. Mõned viimased punktid pannakse paika üldistel läbirääkimistel ELi eelarve kohta ajavahemikuks 2014–2020.

ELis on ligikaudu 12 miljonit täistööajaga põllumajandustootjat. Põllumajandus- ja toiduainesektor moodustab 6% ELi SKPst ning pakub tööd 46 miljonile inimesele.