Vaba Vanker – see pole mingi tavaline teater
Vaba Vanker on teatritrupp, kus kõik teevad kõike ning annavad, naeratus näol ja silm säramas, endast maksimumi, et sünniks terviklik lavastus, mida vankriratastel ühest kohast teise liikudes publikuga jagada.
Samal ajal kui osa seltskonnast mõisaesisel jõekaldal proovi teeb, ehitavad trupi noormehed hobuvankrit ning neidudel käib mõisa teisel korrusel vilgas töö kostüümidega - 20 näitleja peale kokku on neid 60.
Telklaagrit püsti ei panda
Kolm hobuvankrit veavad näitlejaid Inglistelt etendusi andma Raplasse, Raplast Vändrasse ja sealt edasi Viljandisse. Miks just need paigad? Aga sellepärast, et lavastaja on pärit Raplast, muusikaline juht Vändrast ning Viljandi on kõigile südamelähedane, sest valdavalt on trupi liikmed just sealses kultuuriakadeemias oma koolitee läbinud.
Et hobuseid mitte ära ehmatada, välditakse oma teekonnal suuri maanteid ning liigutakse pigem külavaheteid mööda. Ööseks leiab rändteater endale koha tuttavate juures või siis "poetutakse kuhugi", nagu seda iseloomustab lavastaja Maili Metssalu. Päris telklaagrit igal pool püsti ei seata, kuid - ei või iial teada, sest telgid on kogu aeg kaasas.
"Vaatame, kuidas ise tunneme," ütleb Metssalu ja lisab, et osa näitlejaid eelistab juba prooviperioodil telkides magada.
"Kuna oleme rändteater, võib pileti välja lunastada annetusega," jätkab Metssalu.
Rändteatri idee hakkas Maili Metssalu peas arenema, kui oli seda unes näinud. "Rääkisin siis teistele, et võiks teha suvise teatri, võtta hobused ja minna rändama."
Sõbrad olid selle mõtte poolt ning sealt hakkas asi edasi arenema. "Mulle tundub, et rändteater loob ennast ise," usub Metssalu. Ja miks mitte uskuda, sest siiani on nii inimesed kui ka etenduste paigad ise temani jõudnud.
Kõik on kulgenud siiani väga loomupäraselt, kuigi raha ja sponsorite otsimine tundus esialgu ületamatuna. Õla pani õnneks alla kultuurkapital ning osa vajaminevast rahast saadi Hooandjalt. Hobuste saamiseks oli vaja teha vaid üks kõne Eve Hagile, kes oli meeleldi nõus lavastusse panustama, ning kui Ingliste mõisahärraga proovide tegemisest räägiti, oli mees samuti mõtte poolt kahe käega ja nõus noori mõisas majutama.
Pisem hobuvanker on pärit Maili Metssalu suguvõsast, suur vanker saadi külast ning kõige pikem, 14kohaline vanker, on parasjagu tegemisel.
Lood, laulud ja loitsud
"Teekond" - see on lugu ennast leida püüdvast noormehest ja julgusest. Märksõnadeks šamanistlik hinge- ja meelerännak, sekka veidi armastust. Etenduse teekond kulgeb läbi üla- ja allilma, mis loob pildi vanade eestlaste maailmast. Mõlemas ilmas jagatakse õpetusi, kuid allilmas käib see mänguliselt ja krutskitega. Metssalu loodab, et kui inimene on tüki ära vaadanud, hakkab ta mõtlema, kuidas ise ühes või teises olukorras käitunud oleks.
Sisu põhinebki eesti pärimusel ja imemuinasjuttudel. Mõned elemendid ja olendid, keda lavastaja selles tükis kindlasti näha tahtis, mõtles ta ise välja ning saatis siis dramaturg Uku Talmarile läbiseedimiseks. Üheskoos tehti muudatusi, kuni loo raamistik lõpuks paika loksus. Lugudes, lauludes ja loitsudes on omavahel põimitud improvisatsioon ja pärimus. Näiteks ei ole avastseeni tantsus kasutatud mitte polkat, vaid eesti oma Mustjala sammu.
Näitlejad teavad, kus on algus, kus lõpp, aga muu sünnib kohapeal. Stseenid võivad iga kord natuke erinevad olla, sest kõigile näitlejatele on antud vabad käed improvisatsiooniga oma rolli rikastada. Tegelikku etenduse kulgu ei osanud enne Inglistel kokku saamist keegi ette kujutada. "Tahan, et see lugu kasvaks läbi näitlejate," räägib Metssalu. Seepärast ei ole ühtegi tekstiraamatut dialoogidega osatäitjatele ette antud.
Muusikalise kujundaja Merike Paberitsu jaoks on "Teekonna" tegemine väga spontaanne. "Mulle meeldib kontroll päriselus, aga siin ma ei saa luua midagi valmis ja öelda, et ma tegin nii." Prooviperiood on õpetanud talle paindlikkust ja koostööd.
Kui peaosatäitja Rauno Kaibiainen teatritegemise mõttest kuulis, tundus see talle algul ebareaalsena. "Kartsin, kas suudame selle kõigega valmis saada." Algsed hirmud said kummutatud esimesel proovipäeval. Siis tuli arusaam, et kõik on võimalik.
Igatahes peegeldub kõigi osaliste silmist rõõm ja teotahe, nagu oleks looduskaunis Ingliste noortes näitlejates uue jõu üles äratanud. Maili Metssalu loodab, et sama seltskonnaga tehakse tulevikus veel mõni vahva etendus.
“Teekond”
- Rapla promenaadi pargis – pühapäeval, 21. juulil kell 19.
- Vändras kirikumõisa pargis – esmaspäeval, 22. juulil kell 20.
- Viljandi Lossimägedes Filosoofi alleel – neljapäeval, 25. juulil kell 17 ja reedel, 26. juulil kell 19.
