Välimusele rõhuv Captur
Renault Capturi puhul võib mõiste „võimas“ kohe välja jätta, seega keskendume ilule.
Ilus on ta tõesti, just nende jaoks, kes armastavad minimalistlikku ilu. Kusjuures seda pakub ta mitmekülgselt: on parajalt pisike, samas parajalt pontsakas, ühtaegu sale ja elegantne.
Näojooned on ühest küljest vaadates natuke nukrad, kurjadki, samas võib leida ka naeratava suujoone ning heatahtlikult vaatavad silmad.
Kokkuvõttes: silma ei riiva ja sisse kutsub.
Värvide mäng, millega ka väliskujunduses kokku ei hoitud, jätkub sees veelgi erksamalt ning julgemalt. Kui autondus just selles suunas edasi peaks arenema, on ühevärvilistel varsti lõpp. Ning see, kes pakub, et „kere värvi stanged“ on veel lisavarustuses, aetakse salongist vanaaautode varjupaiga valvuriks.
Renault astub värvijulguses veel sammukese kaugemale: esiistmete seljatoed on saanud värvilised detailid, mida sõrmitsedes võib kuldavale tuua kitarrimuusikale sarnaseid helisid...
Võtad väiksemad lapsed peale ning need korraldavad sulle tagaistmel niisuguse kontserdi, et sa ei märkagi, kui juba sihtkohta oled jõudnud. Või siis pininadetailid seljatoe küljest rebinud.
Värvijulguse ning nooruslikkuse taotluse kõrval on Capturi meeldivaks jooneks korralik ruumikus (väikese kere kohta).
Pakiruumi topeltpõhi laseb laduda kõik vajaliku, aga silmariivava (töökindad, poes käimise kotid, kätekuivatuspaberi rulli jms) katte alla, kattele tõsta aga vaid reisikoti.
Huvitava lahendusega on kindalaegas. Õigemini sahtel. Ning mitte kinda-, vaid lausa kingasahtel, võib tema ruumikust nähes tõdeda. Igatahes hoopis teine tase võrreldes nende sahtlitega, mille avamise järel pastapliiats lustlikult välja veereb ja põrandale kukub.
Meeldivalt platseerub üks laegas ka armatuurlauale.
Nii. Nüüd on käes aeg koht rooli taga sisse võtta. Selle käigus puutuvad juhi ja kaassõitja küünarnukk päris tõsiselt kokku. Seega: kui teie perekonna peaksid moodustama laiaõlgsed ning peale selle veel kõrge enesehinnanguga kodanikud, valige mõni laiem sõiduriist.
Kõhnemad ning üksteist enam hoidvad abikaasad aga: Captur on teie valik. Tunde end lähedastena!
Nüüd siis käik sisse ja minekule!
Siin ei näita Captur paraku välimusega võrreldavat stiili. Jah, 1,2 liitrine bensiinimootor ning automaatkast ajavad kahekesi koos küll asja ära, kuid mitte enamat.
Seega, lisaks püsivale armastusele peaksid auto soetavad abikaasad olema ka pigem rahulikku tüüpi. Kõrvalistuja kannatamatu hüüatus: „Anna nüüd juba gaasi!“ ei aita kiirendusel kuigivõrd edeneda... Kuigi tehnilised andmed näitavad, et nullist sajani peaks jõudma 12 sekundiga. (Muidugi ei maksa niisugusel katsel unustada välja lülitamast eco-nuppu, kaht asja – kasinust ja kiirendust – korraga ikka ei saa.)
Kütusekulu proovisõidu lõpuks 7,4 liitrit sajale, aga eelmised proovijad olid selle ka enne piisavalt üles ajanud. Raamat annab keskmiseks 5,4 liitrit, milles kogemus lubab kahelda.
Bensiinimootoritest on pakkuda veel manuaalkastiga 0,9 liitrine.
Nüüd veel õige tühine küsimus: mis tüüpi auto see on?
Vastus: see auto on igat tüüpi. Väikeauto ja maastur. Pigem linna-, aga kliirensilt natuke ka maa-auto.
Ning siis veel seda tüüpi, mida te ise soovite. Vähemalt värvikujunduse mõttes, lubab Renault, on kliendil oma otsustav sõna sekka öelda.
Hinda tuleb 1,2liitrise mootori puhul hakata arvutama 16 500st eurost.
