Nissi valla esinemishingega inimesed andsid puupüsti täis saalile unustamatu etenduse

Nagu puuga pähe saanuna Turba kultuurimajas mängitud tükist "Mats von Kartoffel", ei suutnud ma välja mõelda, kuidas õnnestub seltskonnal, kelle põhitöö pole näitlemine, puupüsti täis saalile selline etendus anda. Loomulikult olid laval andekad inimesed, pole kahtlust. Aga kuidas see ikkagi nii saab olla, et nad pealtsaja inimese silmisse taolise vaimustuse manada suudavad?

Küsisin lavastaja Kaja Kaasikult. Tuleb välja, et see algas õnneliku juhuse läbi, kui Kaja paar aastat tagasi end Viinis koos Iveta Jürissoniga avastas. Otse loomulikult asusid nad, 22 aastat viimasest kohtumisest möödunud, kohe asja kallale. Edasi ei tarvitsenud kaugelt otsida Nissi valla esinemishingega inimesi, kes ilma pikema jututa olid valmis kaasa lööma paljulubavas projektis.

"Mina ei vali punti, vaid nemad leiavad minu," räägib Kaja, "ja ma pean ütlema, et kunagi pole mind valitud andekama pundi poolt!" Ta selgitab, et inimestele ei saa asju peale sundida ning ikka peab ise tahtma teha. "Peab olema ühtne sõnum, mida edasi kanda. Siis tuleb töö ja tööd on palju," rõhutab ta.

Mitte mingi liikumisega kuuldemäng

Ja tõepoolest, "Mats von Kartoffeli" selgeks õppimiseks kulus septembrist mai lõpuni. Iganädalastes proovides tegutseti väga professionaalselt. Kõik kohtumised algasid profinäitlejatelegi tuntud hääle- ja soendusharjutustega, pidevalt teritati kaaslasega harmoonias olevat lavatunnetust ning lõputult süübiti oma rolli olemusse.

Täpselt nii nagu päris. "Ütle nüüd, et kaheksa kuud (detsembris proove ei olnud) on liiga palju," paneb Kaja mind proovile, "juba rolli omaks võtmine kulutab selle aja. Veel on vaja aru saada, mida teised teevad ning selgeks teha kuidas see kõik vaatajateni tuua. Ning alles siis, kui kõik muu hakkab looma, tuleb sõnade pähe õppimine." Sellise tulemuseni ei jõuta ainult üksi sõnade selgeks õppimisest, selgitab ta. Seda viimast kutsub ta liikumisega kuuldemänguks, mida Kaja ei aksepteeri.

Distsipliin on õnne alus

Iga viimne detail on viimistletud täpselt nii perfektseks, kui aega olnud on. Esietenduseks ette valmistades teavad kõik meie näitlejad täpselt, millise tooli peale tema rekvisiidid asetatud on ning millises järjekorras ta need lavale viib.

"Distsipliin on õnne alus," ütleb Kaja, "Laval pole enam aega ahhetada ja ohhetada, et kus mu mõõk on või kes pidi tule põlema panema. Siis on aeg olla rollis ning tegutseda kõrvaliste asjadega masinlikult."

Ja siis ta algas. Distsipliinist polnud kuskil näha jälgegi. Kõik oli loomulik ja vaatajad unustasid tunniks-pooleteiseks, et nende tuttavad (Kadri Tamm, Kaie Saar, Vaido Holm, Olvia Laur, Kaido Katalsepp, Tarvo Jõeste, Timo Tamm, Merike Palts, Teevi Noortoots, Merike Oldekop, Alliky Katalsepp, Katrin Jõeste, Enel Pitk ja Day-Lee Holm, lavastaja Kaja Kaasik ja muusikaline juht Iveta Jürisson) pidid täna Turba kultuurimajas esinema. Meie ees olid karismaatilised ja lõpuni usutavad rollid näidendist "Mats von Kartoffel". Lõbus ja hoogne, aus ja lihtne. Nagu päris!