Märjamaal pole salapäraselt hukkunud Soome lendureid unustatud
1997. aastal ehk 56 aastat pärast õnnetust püstitati allakukumispaiga lähedal Vanamõisa külas endise Männiste metsavahikordoni vastas maantee äärde stiilne ja soliidne mälestusmärk, mille autoriks on skulptor Heikki Häiväoja. Lennukitiiba meenutav kivitahvel sai paika Soome ja Eesti kaitseministeriumi koostöös.
Mälestusmärgi ümbrust hoiab korras Märjamaa vald. 15. juulil käis Soome Sõjas Langenute Mälestusühingu liikmete grupp taas mälestusmärgi juures ülevaatusel-külaskäikul.
Mälestusühingu juhatuse esimees Pertti Suomineni sõnul toimus eelmine külaskäik 2007. aastal, kui oli möödunud 10 aastat mälestusmärgi avamisest, järgmine oli aastal 2009. Mälestusühing korrastab Talvesõjas ja Jätkusõjas langenud Soome sõdurite haudu, mis asuvad väljaspool Soomet. Näiteks Karjalas hooldavad nad viit kalmistut.
Esmalt pidas soomekeelse palvuse delegatsiooni kuulunud kirikuõpetaja. Ta märkis, et tuldi austust avaldama kahele lendurile, kellel teekond lõppes siin ja kes maeti võõrasse mulda, kuigi matjaks olid hõimuvelled.
"Selle lennu ümber on palju salapärast," ütles endine sõjaväelendur Matti Hara. Üks seisukoht on, et lennuk käis Põhja-Eesti kohal lendlehti jagamas, kuid sattus äikesepilve, kaldus õigest kursist kõrvale ja tahtis heinamaal maanduda, kuid see ei õnnestunud.
Teine seisukoht on, et Nummela lennuväljalt startinud lennuk pidi lendama Hankosse, kuid see oli venelaste käes ja seal ei saanud maanduda, lendur võttis kursi lõunasse, kuid Valgu lähedal sai neil kütus otsa. Alla kukkudes riivanud lennuki telik kaselatva ja murdis selle maha.
Lennuki pardal olid kolmes keeles lendlehed. Soomlased uurisid nüüd ega kellegi juhtumisi pole mõnd lendlehte olemas, aga Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmini sõnul ei hoidnud inimesed alles pabereid, mis võisid neile probleeme tekitada.
Jüri Kusmin rääkis sedagi, et hävituspataljoni liikmed ajasid hukkunutele toona pisut mulda peale, kuid 1942. aasta suvel maeti soomlased pidulikult lähikonda ümber ja kalm ümbritseti aiaga. Mälestusühingu liikmete sõnul jõudsid fotod sellest sündmusest sõjaajal ka Soome.
1997. aasta suvel tegid Eesti ametnikud väljakaevamisi, püüdes lendurite säilmeid leida, kuid otsiti valest kohast. Külamehed osutasid hiljem õigemale kohale, kuid uuesti seal kaevatud ei ole.
Soome poolt asetasid sini-valgete lillede ja lintidega pärja nii Soome suursaadik kui Sõjas Langenute Mälestusühingu esindus.
Märjamaa valla poolt tõi lillekorvi abivallavanem Triin Matsalu, kes sõnas, et lugu langenud lenduritest räägitakse siinkandis jätkuvalt ja juhtumit pole unustatud.
Külalised väljendasid tänu ja rahulolu, et mälestusmärgi ümbrus on väga hästi hooldatud. Seda tööd teeb Velise kalmistuvaht Ene Siimar.
Hukkunud Soome lendurite teemal on avaldatud kirjutis ajalehes Nädaline 25. juulil 1997, 7. ja 19. augustil 1997, milles on kajastatud sündmuskohale esimesena jõudnud Arseeni Saare mälestusi
