Millega tegeletakse ökokülas?
Schweibenalpi kogukond, mida mul hiljuti maailma ökokogukondade kokkusaamise raames külastada õnnestus, asub Šveitsi kaguosa maalilisel alpialal, suusakuurordi Axalp naabruses ning umbes 1100 m kõrgusel türkiissinise ja puhta veega Printsi järvest.
Schweibenalp ehk Üksmeele keskus (ingl k The Center of Unity) või ka Vaimujõu keskus on asutatud enam kui 30 aastat tagasi õppimaks ja praktiseerimaks tõde, lihtsust ja armastust nende sõnade kõige üllamas tähenduses.
Täna elab ja töötab külas 30 inimest, kelle peamine elumõte on elada südamehääle järgi rahus ja õnnes, harmoonias kõikide kultuuride ja religioonidega. Schweibenalpis on olulisel kohal avatud suhted, holistiline juhtimine, alpi permakultuur ja ökoloogiline jätkusuutlikkus.
Ökoküla või -kogukond võib olla nii suur kui ka väike, paikneda nii maa- kui ka linnakeskkonnas, olla nii uuenduslik kui ka traditsiooniline. See on kodanikupanus inimestelt, kes elavad oma sõnade järgi kõiges selles, mis puudutab oma ökoloogilise jalajälje vähendamist (industriaalne Põhjaregioon) või selle jätkuvalt väikesena hoidmist (Lõunaregioon) ning kogevad samaaegselt senisest suuremat kuuluvustunnet ja eksistentsiaalset mõtestatust.
Ökokülad on paigad, kus jätkusuutlikust igapäevaselt näha saab, rõhutamaks asjaolu, et inimeste võimalused ja teadmised võimaldavad neil juba kulutatud loodusressursse teadlikult taastada ja taasluua. Küladevõrgustikul on võimalus kujundada paindlikes ühiskondades uudne kohalike lahenduste muster.
Ökokülades tegeldakse aktiivselt korraga mitme või isegi kõigiga loetletud tegevustest:
- kaasav disain;
- kohalik majandusareng;
- ühendatud ühiskonnamajanduslikud üksused;
- kogukonna loomine;
- kaasavad otsustusprotsessid;
- konfliktide lahendamine;
- holistiline, inimese terviklikkusele keskenduv haridus;
- kohaliku mahetoidu tootmine;
- permakultuuri põhimõtete arendamine;
- ökoehitus;
- taastuvenergiasüsteemide kasutus;
- jäätmekäitlus.
Globaalne ökokülade võrgustik (ingl k The Global Ecovillage Network, lüh GEN) loodi 1995. aastal katusorganisatsioonina toetamaks väikese keskkonnamõjuga elukeskkondade eksperimentaalset loomist ja säilitamist. Jagades kogemusi oma edust, uuenduslikest lahendustest ning hoides au sees sügavalt juurdunud traditsioonilisi tarkusi ja kohalikku kultuuripärandit, liigutakse eripalgelise, kuid samas omavahel ühendatud üleilmse teadmistekogumini jätkusuutlikest eluviisidest.
GEN-ile kuulub ka konsultandi roll UN-ECOSOC-is, mis on sotsiaal-majanduslik ühendus, samuti ollakse partner UNITAR-CIFAL liikumises, pakkudes ülemaailmselt kohalike omavalitsuste liikmeile võimalust täiendada end jätkusuutliku arengu teemadel.
GEN-Europe on ökokülade ühendus, mis ühendab Euroopat, Aafrikat ja Lähis-Ida kogukondi. Ühendusel on 26 riigis 70 täisliiget, lisaks suur hulk toetajaliikmeid ja kaasuses projekte.
GEN-Europe tegutseb selle nimel, et muuta nähtavaks ja tugevdada nii erinevate üksikute ökokülade kui ka rahvuslike ökokülade võrgustike suutlikkust, tutvustades ökokülade positiivseid kogemusi ka laiemale ühiskonnale, valitsustegelastele, erasektorile ning teistele mittetulunduslikele ühendustele.
Lilleoru ning Eesti Ökokogukondade Ühenduse lähetusel ja KÜSK finantsilisel kaasabil õnnestus mul külastada Schweibenalp ökokogukonda just seetõttu, et seal toimus 7-13. juulini GEN-i konverents ehk sisuliselt maailma ökokogukondade korraline kogunemine koos peaassamblee ja konverentsiga.