Köömneturg on palju kapriissem kui teraviljaturg
Köömnekasvatust võiks pidada maal uuema aja tegevusalaks, kuna riik soodustab praegu majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkondades. Ometi laiusid Eestis köömnepõllud ka 1960. aastatel.
"Alatskivi sovhoos oli spetsialiseerunud köömnekasvatusele," ütleb 50aastase köömnekasvatuskogemusega Karl Magnusson Alatskivilt. Nimelt kasvatati seal muu aedvilja ja nende seemnete kõrval ka köömneid.
Kui majand lagunes, läks Magnusson kooli bioloogiat õpetama, ent köömneid kasvatas ikka edasi. Tänavu on tal 13 hektarit köömnepõldu.
"Siiani müüsin oma köömne Pauligile, kes teeb lisaks kohvile ka maitseainesegusid," ütleb Magnusson. "Nüüd hakkas Paulig kasutama Soome köömneid ning pean uue turu leidma."
Ära tuleb tabada õige koristushetk
Aare Viira, kelle köömnepõllud laiuvad Harju- ja Raplamaa piiril, hakkas köömneid kasvatama viie aasta eest.
"Sportlik huvi oli, kas saan hakkama," ütleb Viira. Ta tunnistab, et esimesel aastal oli saak väike, ent kogemuste kasvades on ka tulemus paremaks läinud.
Köömen tahab head mulda ja pinnavett ei armasta. Ta on kaheaastane taim ning teda kasvatatakse sarnaselt porgandiseemnega. Esimese aasta jaanipäevaks peab seeme külvatud olema ning sügiseks on ilus roheline põld.
Vahe on selles, et kui porgand, millelt tahetakse seemet saada, koristatakse sügisel keldrisse ning pannakse kevadel taas maha, siis köömne juur jääb mulda talvituma ja hakkab kevadel uuesti kasvama.
Esimesel aastal tuleb köömnepõllule teha umbrohutõrje ning kevadel ohustavad teda samad kahjurid mis porganditki, näiteks porgandikärbes. "Kui tahad saaki saada, peab tõrjet tegema," ütleb Viira.
"Köömnepõld on kolm korda ilus," räägib Viira. "Esimest korda siis, kui sügisel pärast põllu rajamist on maa roheline. Teiseks on kevadel ilus ühtlane lõhnav põld. Ja kolmandat korda vahetult enne koristamist, särav tumepruun."
Köömneid koristatakse juuli keskel. Eelmisel nädalal oli Viira kombainiga põllul, Karl Magnusson alustas sel nädalal.
"Koristusaeg on lühike, valminud seemned varisevad ära," selgitab Magnusson. Samas ei valmi kõik seemned korraga, nii et õiget hetke, kus nii ülevalminud kui tooreid seemneid võimalikult vähe, on raske tabada.
Oluline on ka kuivatamine, mille muudab keerukaks see, et köömen tuleb põllult umbes 40protsendise niiskusesisaldusega. Kuna tegu on toidukaubaga, ei tohi mõistagi juurde jääda suitsu- ega kõrbemaitset.
Köömnekeskus on Uue-Rõuna talu
Kuigi köömnele kehtivad väga kõrged kvaliteedinõuded - näiteks peab eksporditav seeme olema 99,99 protsenti puhas, niiskust tohib olla 10-12 protsenti, õlisisaldus vähemalt 3,5 protsenti ja partiist tuleb teha analüüse -, erinevad hinnad kordades.
"Hind võib olla 800 eurot tonn, ent ka poole madalam. Turg on ääretult kapriisne," ütleb Aare Viira.
Üks võimalus on turustada oma köömned Uue-Rõuna seemnekeskuse kaudu, seda kasutavad mitmed köömnekasvatajad, sealhulgas ka Viira. "Realiseerimine on nende rida, meie oleme lepingupartnerid," sõnab Viira. "Nemad teevad analüüsid ja otsivad turu."
Uue-Rõuna talu alustas tegevust 1996. aastal Peetrimõisa külas Saarepeedi vallas Viljandimaal.
Lisaks köömnele kasvatatakse seal ka heinaseemet. Köömet kasvatatakse olenevalt külvikorrast 40-60 hektaril.
"Köömnekasvatus algas 1991. aastal mitte millestki," ütleb ettevõtte juht Ilmar Mändmets. Praegu aga äri käib.
Köömneid müüakse Rootsi, Taani, Austriasse, Saksamaale, Tšehhi, Hollandisse ja mujale.
"Konkurents on tugev ja aina tugevamaks läheb," selgitab Mändmets. "Poola ja Leedu toodavad suuri koguseid, üha rohkem kasvatatakse seda ka Lätis."
