FOTOD: Kõpu vald on aastatega löönud läikima uhke mõisa

Kõpu vald on pisike omavalitsus Viljandimaal. Vallavanem Tõnu Kiviloo sõnul on nende territoorium nagu Tallinnal, aga elanikke on kolme viiekordse maja jagu. Kõpu ehteks on suursugune klassitsistlik Suure-Kõpu mõis, kus tegutseb põhikool. Veel mõned aastad tagasi nägi mõis nii väljast kui ka seest välja kohutav, valla initsiatiivil on aga palju muutunud, mõisa lähedale on kerkinud isegi uhke spordihoone, selline, mille üle tunneks uhkust iga Eesti kant.

„Selleks, et üks selline mõis korda teha, tuleb eelkõige teha tööd," rõhutas vallavanem mitmel korral. 2008. aastast alates on renoveerimisele läinud umbes 1,45 miljonit eurot, millest osa panustas vald,  osa toetust Norra ja EMP finantsmehhanismist. Lisaks on aidanud Kultuuriministeerium, kes näiteks toetas katuse panekut mõisakoolide siseriiklikust programmist.

Legendaarseks on saanud foto sellest, kuidas nägi aastaid tagasi välja üks mõisa saalidest. Nimelt oli sellest tehtud kehalise kasvatuse tundide tarbeks spordisaal. Kõrged laed lubasid seda edukalt teha, kuid vaatepilt oli siiski kummastav.

Vald teeb ise turundust

Mõisa külastamine on tasuline, sest selle juurde käib ekskursiooni läbi viiva giidi teenus. Mõisa tutvustamiseks teeb vald ise aktiivset tööd, käiakse koos teiste mõisakoolidega isegi Peterburis turismimessil:

„Peterburi rahvas tunneb meie vastu sügavat huvi, Tallinn ja erinevad spaad on end juba ammendanud, turistid otsivad uusi kohti ja elamusi," arvas vallavanem.

Samas on maapiirkonnas suuremaid turismivooge pea võimatu vastu võtta, taristu ei kannata välja.

„Kõik, alates tualettide puudumisest kuni väikekoha olematu ööeluni välja. Kujutage ette, et siia tuleb täna kaks bussitäit turiste samal ajal. Neil on omad nõudmised, mida väike koht ei suuda rahuldada," rääkis Kõpu vallavanem.

Sellegi poolest ootab Tõnu Kiviloo Rail Balticat, sest kui turist on sõitnud juba Brüsselist Pärnusse, siis sealt 40 kilomeetrit Kõpusse pole enam mingi vahemaa.

Praegu ei ole Kõpu mõisas võimalik ööbida, kuid sellele on mõeldud ning võib-olla on mõnede aastate pärast seegi mure lahendatud. Samas asuvad siin lähedal mitmed turismitalud, seega näiteks mõisas pulmi pidava seltskonna majutab ära küll.

Oma tegevuses on mõisaga nüüdseks jõutud nii kaugele, et mõisa personali ja õpetajaid suudab mõis üleval pidada. Lisaks venelaste huvile on veel mitmed turismifirmad Suure-Kõpu oma kavasse võtnud. Lisaks osaletakse juba aastaid Unustatud Mõisate mängus, mida Tõnu Kiviloo ise vedanud on. Kontserte, pulmi ja muid sündmusi toimub mõisas palju.

Mõisa ümber käib kibekiire töö

Suure-Kõpu mõisa ümber käies hakkas silma vilgas sagimine. Esiteks toimus seal parasjagu rahvusvaheline noorte töölaager, mis on vallavanema sõnul väga populaarne. Lisaks tegutsesid seal aga töömehed. Parasjagu käis mõisapargi rekonstrueerimise 2. etapp, mille käigus rajatakse muuhulgas ka puuviljaaed, kus hakkavad kasvama lisaks õunapuudele ka marjapõõsad:

„Kolme-nelja aastal pärast võib neilt juba esimest saaki oodata. Leader-i meetmest on meil plaan köögi ja sisustuse jaoks raha küsida, siis saab tootmisploki tööle panna," rääkis Kiviloo. Nimelt on siin plaanis hakata aiasaadustest spetsiaalseid tooteid tootma ja müüma.

Mõisa taga asub uhke spordihoone, mille kohta ütles vallavanem, et selle saal teeb Viljandimaa rahvale nalja: spordihoonesse mahuks ära kõik Kõpu valla inimesed. Eriti uhke on Tõnu Kiviloo saali põranda üle, mis on piirkonnas kõige kvaliteetsem ning Eestiski kindlasti esirinnas. 

Mõisast pisut eemal renoveeritakse parajasti meiereihoonet - sinna tuleb külastuskeskus, mis hakkab tegelema piirkonna turismipakettide müügiga, samuti leiavad seal koha kohalike poolt kogutud eksponaadid, mis seisavad praegu mõisa ajalootoas.

________________________________

Kõpu vallas „miks" ja „kas" küsimusi ei esitata

Vallavanem Tõnu Kiviloo on varem Eesti Elu portaalile öelnud, et Kõpu valla kindel kurss on olnud see, et logarditele toetusi ei maksta. See tähendab ka seda, et töötuid on siin vähe ning maksumaksjate osakaal suur. Kõpu valla suurim tööandja on Kõpu PM OÜ, mis annab tööd 40-50 kohalikule inimesele.

„Meie valla arengukava on tehtud pika aja peale, hetkel on kinnitamisel 2032. aastani kestev kava. Nii pikalt peab ette mõtlema selle tõttu, et teaks rahasid planeerida. Lausega „miks" ja „kas" küsimusi Kõpu vallas ei ole, mõtles vallavanem seda, et siin väikeses kohas mõeldakse suurelt ja kui midagi on ühiselt kokku lepitud, siis tehakse see lihtsalt ära.

Tõnu Kiviloo arvates võiks väike Kõpu teiste Viljandi omavalitsustega ühineda küll, aga vaid juhul, kui ühineksid kõik.

„Viljandi valla teke lõhub maakonna ära ning võib inimesed sootuks minema peletada. Igasugune tõmblemine tekitab sotsiaalset ebakindlust ja võib juhtuda, et inimesed hakkavad uuest vallast lahkuma," ütles  vallavanem. Juba kümme aastat tagasi räägiti Viljandimaal seda, et taristu korralikuks planeerimiseks oleks otsuseid tarvis teha keskselt - üks omavalitsus koos osavaldadega seniste omavalitsuste piires.

Toibuti põlengust

2008. aastal kolisid professionaalsed päästjad vallast ära ning kohapeal loodi tuletõrjeselts.

„Tänaseks on nende käsutuses kolm autot ning hea, et selts toimib - pärast selle loomist on väljakutsete arv vaid kasvanud, seda küll rohkem naabrite juurde kui meie endi tarvis" ütles Kiviloo.

Muide, 2012 aasta alguses põles Kõpus maha vallamaja, nüüdseks toimub töö juba uues omaaegses tsaariajal vallamajaks ehitatud hoones.

Kõpus toimib perearstiteenus, arst käib valda Narvast - esmaspäeval tuleb ja reedel läheb. Toimib postkontor ja töötab panga sularahaautomaat.