Talukonkursil troonisid moodne laut, ilus veisekari ja uhke sepikoda
Auhinnatud ja tunnustatud talusid jagus tänavu Eesti
eri paikadesse.
Esimest korda pälvis aasta talu tiitli tootmistalu Ida-Virumaalt.
Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) kuulutas läinud laupäeval Jänedal peetud talupäeval välja Eesti parimad talud. Iga-aastase konkursi eesmärk on tunnustada silmapaistvaid talusid, väärtustada talupidamist ja hoida seeläbi esivanemate loodud maakultuuripärandit. Nagu varasematelgi aastatel, toimus konkurss kolmes kategoorias: traditsioonilised tootmistalud, alternatiivset suunda edendavad talud ja noortalunikud.
Aasta talu 2013 tiitli pälvis Maage talu Ida-Virumaalt. Maage talu kuulutati ühtlasi Eesti parimaks traditsiooniliseks tootmistaluks. Ida-Virumaale läks see tiitel esimest korda.
KONKURSS
Parimad talud
- Aasta talu 2013 – Maage talu, peremees Uudo Mesi
ja perenaine Maile Jaansoo Ida-Virumaalt.
Kategooria “Tootmistalud”
- I koht: Maage talu, peremees Uudo Mesi ja perenaine
Maile Jaansoo Ida-Virumaalt.
- II koht: Rätsepa talu, peremees Ants Aaman ja perenaine Larissa Aaman Harjumaalt.
- III koht: Lahkaja talu ja Luke farmimeierei, peremees
Vello Brett ja Aigar Brett Tartumaalt.
Kategooria “Noortalunikud”
- I koht: Kuusiku talu, perenaine Jane Mättik ja peremees
Elmar Mättik Harjumaalt.
- II koht: Taivo Koka talu, perenaine Karin Sepp ja peremees Selgur Sepp Võrumaalt.
- III koht: Pilpa talu, peremees Meelis Ert ja perenaine
Margit Ert Raplamaalt.
Kategooria “Alternatiivset suunda edendavad talud”
- I koht: Sepa talu, peremees Peeter Reemann ja perenaine
Ülle Luik Võrumaalt.
- II koht: Madise talu, peremees Rein Haggi ja perenaine
Eve Haggi Raplamaalt.
- III koht: Kuke Turismitalu, peremehed Jüri ja Anti Lakspere Harjumaalt.
Allikas: ETKL
Ühe põlvkonna vältel kolmas lüpsilaut
Talupidamisega alustas Uudo Mesi 1990. aastate algul, kasvatades peamiselt kartulit ja porgandit, kuid talu juurde rajati ka laut. Porgandi- ja kartuliäri jäi peagi katki, kuna turustamisega tekkis raskusi ning Eestisse rajati suuremaid aiandustalusid, kes hõivasid turu ja kellega oli raske konkureerida.
Maage talu teine laut oli üks esimesi vabapidamisega külmlautu Eestis. Õnnetuseks varises 2010. aasta lõpus selle katus lume raskuse all sisse ja oli ka loomohvreid.
Aasta hiljem avati talu juures uus laut, kus on kaks lüpsirobotit ja söötmine käib täielikult automatiseeritult. Maage talu uus laut on esimene modernne vabapidamisega laut Ida-Virumaal.
Hoone on projekteeritud nii, et loom saab ise valida, millal sööb ja robotisse lüpsile läheb. See, et talupidajal oli raske töötajaid leida, oli peamine põhjus, miks otsustati robotlauda kasuks. Jahu, srott, mineraalid ja silo segatakse masinaga kohapeal kokku ning lae all relssidel liikuv vagonett viib selle loomadele ette.
"Ei sööda ükski inimene loomi nii hästi kui robot," nendib peremees. "See paneb grammi pealt täpselt seda sööta, mida mina ette kirjutan." Samuti arvab peremees, et ükski inimene ei suuda lüpsta lehmi nii hästi kui robot.
Kõige rohkem on andnud talu lehmad veidi üle 30 kg piima päevas, aga praegu on tavaline näitaja 28-29 kg ringis. Aasta keskmisena teeb see veidi alla 9000 kg piima lehma kohta, vanas laudas jäi see näitaja 7500 ümber. "Talvel, kui maisi hakkan söötma, läheb see arv üle 30," loodab peremees. Talu põldudel vohabki võimas mais.
Talu piim müüakse E-Piimale. Töötajaid on talus koos peremehega neli - poeg, vennapoeg ja abikaasa. Uudo Mesi on aktiivne Vadi külaseltsi tegevustes ja mängib Avinurme puhkpilliorkestris.
MAAGE TALU
- Talu peremees: Uudo Mesi (60).
- Talu asukoht: Ida-Virumaa, Lohusuu vald, Kärasi küla.
- Tootmissuund: piimatootmine, söödatootmine loomadele.
- Haritavat maad 310 ha, lüpsilehmi 115, loomi kokku 200, eelmise aasta käive 172 084 eurot.
- Talu baasil tekkinud OÜ Mesiviss ehitas PRIA toetusega uue vabapidamisega lüpsilauda, mis on esimene robotitega lüpsilaut Ida-Virumaal.
Alustanud nullist ja jõudnud edasi
Parima noortaluniku tiitli pälvinud Kuusiku talu perenaine Jane Mättik meenutab, et nende Anija vallas asuv kodu oli töölistele ajutiseks barakiks ehitatud hoone, mille seinad lasksid tuult nii läbi, et kardinad toas hõljusid. Nüüd on tehtud barakist õdus kodu, mida jagatakse abikaaasa Elmar Mättiku venna perega - mõlemal perel on kolm last.
Varem tegeles Elmar Mättik põllumajanduse kõrval mööbli tootmisega ja transporditeenuste osutamisega, aga alates sellest suvest on pere põhitööks põllumajandustootmine. 2001. aastal alustati 7 ha põllumaa ja T-25 traktoriga. 2005. aastal loobus mees mööblitööst.
2008 jäi põllumajandusmasinatesse investeerimise kõrvalt raha osta esimesed viis veist. 2009. aastal, kui saadi noortaluniku toetust, osteti loomi juurde. Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis hobusekasvatust õppinud Jane omandab praegu Eesti Maaülikoolis magistrikraadi. "Õppimist, tööd ja ühiskondlikke kohustusi jätkub," tunnistab perenaine.
Põhilised kultuurid, mida Kuusiku talu põldudel kasvatatakse, on raps, oder, nisu ja kaer, rohumaid ligi 80 ha. Investeeringutoetusi taotleti algul tagasihoidlikult, sest põllumajanduse tulevik tundus ebakindel. Esimese investeeringutoetusega 2009. aastal soetati purusti, niiduk ja kiletaja. Toetuste abil on ostetud ka traktor, vilja- ja loomaveokäru. Ühisprojektina teiste talupidajatega on renoveeritud kuivati.
Paremad lihaveised on müüdud suguloomadeks teistesse karjadesse, läinud aasta lõpul müüdi kaks tiinet mullikat Lätti, tänavu on müüdud üheksa aastast lehmikut, pulle on müüdud nii Türki kui Saaremaale.
Lihaveised elavad õues, sel aastal valmib nende tarvis kaarhall.
Kui tuli valida ettevõtlussuundade vahel, jäi põllumajandus peale, sest see meeldis perele kõige rohkem. "Meeldib ise oma asja ajada ja tegemiste eest vastutada," selgitab Jane Mättik. "Töö tehakse ära oma perega." Tema hinnangul oleks 50 lehma paras arv, et tõuloomade müügist ära elada.
"Arenguruumi veel on," tunnistab perenaine. "Investeerida oleks veel vaja korralikku loomalauta."
KUUSIKU TALU
- Talu peremees: Elmar Mättik (43), perenaine Jane Mättik (37).
- Talu asukoht: Harjumaa, Anija vald, Rooküla.
- Tootmissuund: taime- ja lihaveisekasvatus.
- Haritavat maad 354 ha, sellest omandis 100, 121 aberdiin-anguse lihaveist, neli hobust, eelmise aasta käive 168 765 eurot.
- Talupidamisega alustati nullist, esialgu muu töö kõrvalt.
Päris sepp on sepp ka magades
Alternatiivset suunda edendavate talude seas esikoha pälvinud Sepa talu pererahvas teenib sissetuleku sepatööst, selle eksponeerimisest ning vähemal määral ka majutuse pakkumisest ja ürituste korraldamisest. Sepatöö võimaldab peremehe sõnul perel maal elada.
Tema sepikojas valmivad peamiselt tööriistad palkmajade ehitamiseks, aga ka aiad ja väravad. "Kui magan, olen ka sepp, magav sepp," teatab peremees Peeter Reemann.
"Meid tuntakse üle maailma tööriistade järgi, mida valmistame ainult tellimise peale," märgib peremees. Tööriistade hulgitellijaid on Soomes, Norras, Lätis ja Venemaal. Aga neid ostavad ka palkmaju ehitavad Eesti firmad. "Praegu ma enam laatadel ennast reklaamimas ei käi."
Ta teatab, et mõnda tööd teeb rõõmuga, mõnda suure rõõmuga, mõnda vähema rõõmuga. "Aga ma ei kujuta ette, et ma midagi muud teeks," ütleb mees, kes tunnistab samas, et aastate jooksul on raske töö jätnud tervisele oma jälje.
Võib öelda, et sepatöö juurde jõudis Peeter Reemann tänu juhusele - Võru linnas suvel maju värvides. Kui sügis kätte jõudis ja majade värvimine lõppes, pakuti talle esmalt abitöölise kohta ehitusel, seejärel sepana. "Ma ei osanud sellest midagi arvata," meenutab Reemann. "See oli minu jaoks nagu hambaarsti või arhitekti amet, aga kui seda õppima hakkasin, ei kujutanud enam ette, et midagi muud teeksin."
Pea veerandsada aastat sepatööga tegelnud Peeter Reeman soetas Haanja looduspargi serva Tilgu külla talu 2000. aastal. Sisse kolis pere kümne aasta eest, sest enne tuli teha põhjalik remondi- ja heakorratöö. Hooned olid sisse vajunud ja metsamehest sõber langetas talu maadel oma elu esimese õunapuulangi. "Olen sündinud Võru linnas, aga käinud lapsepõlves palju ema kodutalus, mis asub siin lähedal," põhjendab mees asukohavalikut. "Maale saigi sepikoja pärast tuldud. Mõte oli rajada sepikoda ja tutvustada seda tööd ka külastajatele."
Viie aasta eest hakati arendama ka turismi suunda - majutust pakutakse kolmes toas, rajatud on väliköök ja kamin, lastele on mänguplats, olemas on nii suitsu- kui tünnisaun. Talu saigi nimetatud Sepa taluks, ja hoonesse, mida varem oli kasutatud noorloomafarmina, rajas mees sepikoja.
"Turism on minu jaoks nagu tagauks," tunnistab peremees. "Kui abilised ära lähevad või sepatööle muu takistus tuleb, on maal omaette väga raske, eriti alternatiivettevõtjana."
Kord küsis üks külastaja mehelt: "Kas sa mängid seppa või oled sepp?" See viitab tõsiasjale, et turismitaludes on palju etendamist ja teemaparke, mis inimeste tuju tõstavad ega pruugi olla n-ö päris.
- Talu peremees: Peeter Reemann (43).
- Talu asukoht: Võrumaa, Rõuge vald, Tilgu küla.
- Tootmissuund: tööriistade ja muude esemete valmistamine sepikojas, turism.
- Maad 3,8 ha, sellest 2,5 ha on muru, eelmise aasta käive 125 000 eurot.
- Üks esimesi elamusturismi - sepatööga tutvumist - pakkuvaid turismitalusid Eestis, pälvinud maakonna parima talu tiitli turismi vallas.
