Laadaplatsi ühes osas olid seekord rahvale näitamiseks välja pandud elusveised, -lambad ja põrsad, Musta Täku talli juurest mõisahooneni kulgeval peatänaval kaubeldi lambanahkade, sinkide ja vorstidega. Mõned näited: lepasuitsu singid ja vorstid Tartumaalt - noorloomalihast, põdralihast, vana hea Krakovi vorst - kõik 3 eurot/tk. Samas kõrval suitsusaunasink, mis valmistatud suitsusauna iidsel meetodil - 8.50, maasink 9, soolapekk 5, ribisink 8, karbonaad 12, küüslaugusink 3 eurot/kg, põdravorst 4.50 tk. Laadalised tiirlesid kui mesilased ka Peipsi kurkide ja sibulate ümber. 

Meesõpradele oli aga tänavune talulaat tõeline maiuspala. Kui muidu kurdetakse, et Eesti ostjad ei oska puhast ja kodumaa põldudelt korjatud kohalikku mett väärtustada, sest mujalt pärinev toodang on odavam ja supermarketite letid lookas odava importmee all, siis Jänedal olid meemüüjatel käed tööd täis. 

Traditsioonilisel üritusel tutvustasid ja müüsid Eesti mesinikud oma toodangut suure innuga, ning see, kes maitses, enamasti ka ostis. Reklaamlaused olid mitmekesised: "Varakevadine mesi", "Värske mesi", "Puhas metsamesi", "Kaugel rapsipõldudest", "Mesi hea ja värvus ilus". Rapsist on saanud mesinike uus vaenlane, aga ka müügiargument. Lääne-Virumaa Jõe talu mett (7 eurot/kg) müünud proua kurtis, et tänavu jättis rapsi mürgitamine kohalikule mesinikule valusa jälje, kuna välja läks 30 mesilasperet, alles jäi 80.  

Peebu talu Lääne-Virumaalt tutvustas oma meevalikut sõnadega "Puhas metsamesi Neeruti looduskaitsealalt, korjemaaks Ohepalu ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealad ning Porkuni metsad". Hind 8 eurot/kg. Samas Tartumaalt Vasulast pärit mesi maksis 6 eurot/kg. Peremees ütles, et tänavune saak on üle keskmise, aga korjeaeg kiire ja lühike, sest taimed õitsesid kiiresti ära ja mesilased kogusid kärjed ruttu täis, muutudes seejärel ärevaks.

Võrumaalt Rõugest pärit Jõeääre talu perenaine Marika Kalvet nentis, et kui oled mitmendat aastat laadal, siis kliendid tulevad tagasi, kui on hea mesi. Värske mesi maksis tema letil
7 eurot/kg, 60grammine õietolmukotike 2 eurot. 

 "Meil on ümberringi looduslik korje Rõuge ja Paganamaa aladelt, pole rapsipõlde, mürgitajatega ei ole probleeme - väikesed põllud, heina- ja karjamaad," rõhutas naine, kelle poeg tegeleb mesindusega seitsmendat aastat. "Ei tea, kui pikalt korje kestab, aga saagiga võib rahule jääda." 

Jõeääre talu suurendab mesilat pidevalt, praegu on talus 250 taru. "Lühikese ajaga oleme kiiresti suurenenud," tunnistab perenaine, et meetootmisel on potentsiaali ja see on talu põhitegevus. "Aga ise peab väga entusiastlik olema ja teadmisi koguma. Poeg on ise õppinud ja suhelnud vanemate mesinikega. Igal aastal õpib mesilasi rohkem tundma."