Bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks loetakse enamasti +5 °C, kuna sellest allapoole taime kasv ja areng peatuvad. Aktiivseks temperatuuriks loetakse ööpäeva keskmist temperatuuri, kui see ületab bioloogilist miinimumtemperatuuri.

Näiteks kui ööpäevane temperatuur on ühel päeval 4,6 °C ja järgmisel 10,6 °C, siis nende kahe päeva aktiivseid temperatuure on kokku 10,6 °C. Arvesse ei võeta alla +5 °C ööpäevaseid keskmisi temperatuure. Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vaja teatud aktiivsete temperatuuride summat.

Viljast varem

Efektiivsed temperatuurid ja nende summa on aktiivsete temperatuuride ja bioloogilise miinimumtemperatuuri vahe. Näiteks kui ööpäevane temperatuur on 4,6 °C ja järgmine päev 10,6 °C, siis nendel kahel päeval oleks efektiivsete temperatuuride summaks 10,6 – 5 ehk siis 5,6 °C, kui arvestada, et bioloogiline miinimumtemperatuur on
+5 °C. Kuna 4,6 °C jääb alla bioloogilise miinimumtemperatuuri, siis seda ei saa efektiivsete temperatuuride arvutamisel arvestada.

Eesti Maaülikoolis aastatel 2001–2005 korraldatud uuringute põhjal vajab taliraps kokku efektiivseid temperatuure vähemalt 416 kraadi. Taani teadlaste andmetel vajab taliraps külvist talvitumiseni efektiivsete temperatuuride summaks rohkem kui 500 °C.

Kuna taliviljad vajavad sügisesel kasvuperioodil talirapsist oluliselt väiksemat efektiivsete temperatuuride (üle 5 ºC) summat – 250–300 ºC või aktiivseid temperatuure (keskmine temperatuur üle 5º) umbes 500 ºC –, tuleb viimast ka sellevõrra varem külvata. Talvitumiseks vajaliku kasvu- ja arengufaasi saavutamiseks on vaja, et külvid tehtaks võrreldes teraviljadega umbes kolm kuni neli nädalat varem.

Parim külviaeg on augusti esimene pool. Talirapsi ja -rüpsi optimaalseks külviajaks loetakse 10.–15. (20.) augustit, kuid praktika on näidanud, et rapsi hakatakse külvama alates 5. augustist ning sellel ajal külvatud taimik talvitub edukalt. Taanis arvestatakse, et ühe päeva võrra hilinenud külv tähendab saagikaotust keskmiselt 34 kg/ha, Rootsis on selleks näitajaks keskmiselt 45 kg/ha.

Talveks valmis

Talve tulekuks peab olema taimel 5–12 lehte, kusjuures keskmine võrse ei tohiks veel kasvada. Kuna pika sügisese kasvuperioodi ja õigeaegse külvi puhul võib juhtuda, et taim kasvab üle, on väga oluline taime kasvu reguleerida.

Ülekasvanud taim on haigustele vastuvõtlikum ning sellel väheneb oluliselt talve- ja külmakindlus. Selleks et taimede ülekasvamist ennetada, tõsta külma- ja talvekindlust, soodustada juurte kasvu, suurendada juurekaela läbimõõtu (juurekaela läbimõõt üle 6–8 mm) ja viia taim võimalikult maapinna lähedale, kasutatakse erinevaid fungitsiide-kasvuregulaatoreid.

Meil on üldine soovitus arvestada talirapsi külvinormiks tavasortidel 80–100 idanevat seemet 1 m² kohta. Suuremat normi soovitatakse kasutada siis, kui umbrohutõrje lükkub kevadesse või kui ei kasutata fungitsiide-kasvuregulaatoreid, mille tõttu võib osa taimedest talvel hukkuda.

Hübriidsorte soovitatakse meil varajasel külvil külvata 50–60 idanevat seemet ja hilisel külvil (augusti kolmas dekaad) 70–80 idanevat seemet 1 m² kohta.

Taanis näiteks propageeritakse sellist talirapsi kasvatamist, kus arvestatakse 30–35 taime ruutmeetrile. Erinevad katsed on isegi näidanud, et kui ruutmeetril on 25 taime, on saadud talirapsi saagiks 4,5 t/ha. Hübriidsortidel on saadud häid saake taimede arvuga 5–15 ruutmeetril.

Eestis on tendents külvinormide vähendamise poole. Tehakse kõik selleks, et iga külvatud seeme kasvaks tugevaks ja terveks taimeks ning talvituks hästi. Paljud põllumehed kasutavad külvinormi 40–50 idanevat seemet ruutmeetri kohta. Järjest madalamaid külvinorme on võimaldanud eelkõige efektiivsem tehnoloogia, täppiskülvikute kasutamine jms.