Kuidas jagada õiglaselt 936 miljonit eurot?
"Praegust eelnõu on pisut liiast nimetada maaelu arengukavaks," arvab Eesti LEADERi Liidu juhatuse esimees Tiiu Rüütle. "Pigem on tegemist põllumajandusliku suurtootmise ja tööstuste arendamise kavaga."
Sama kinnitab Setumaa turismiettevõtja Margus Timmo. "Praegune MAKi eelnõu on tasakaalust väljas. Selle ettevalmistamise algus oli paljutõotav, räägiti tasakaalu leidmisest maapiirkonna aktiivsete inimeste vahel, aga tegelik olukord on kujunenud lootusetuks."
Kava ei soosi töökohti
"Teatavasti on tulevase MAKi eelarve ligilähedaselt sama suur kui praegune. Ka toetatavad sihtrühmad on jäänud samadeks. Küll aga on põllumajandusministeeriumi ettepanekus oluliselt vähendatud maamajanduse mitmekesistamise ja külaelu-kogukondlikku tegevust toetavate meetmete eelarveid," kritiseerib Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas.
Mitmekesistamise meetme eelarve peaks tema selgitusel olema suurem seetõttu, et see on ainus meede, millel on potentsiaali taastoota tuhandeid maalt kadunud töökohti, peatada linnastumist ja tuua maale juurde inimesi, nende kapitali, oskusi, uusi ideid ja ettevõtlikkust. "Toetuse summad on väga väikesed - maksimaalselt 100 000 eurot seitsme aasta jooksul," nendib Kaas.
"Töökohti luuakse juba aastaid vaid mikro- ja väikestes mittepõllumajanduslikes ettevõtetes," lisab ta. "Põllumajandussektoris toimub jätkuv kontsentreerumine ja töökohtade vähendamine. Kui 1990ndate alguses andis põllumajandus 56 protsenti maa tööhõivest, siis 2012. aastal oli see 12,3. Kui ei toetata uute mittepõllumajanduslike ettevõtete tekkimist maapiirkonda, siis toetatakse maapiirkondade jätkuvat tühjenemist."
Liikumise Kodukant esindaja Eha Paasi sõnul tähendab maaelu mitmekesistamise eelarve vähenemine ja külameetme kadumine suuremaid ootusi LEADERi programmile. "Seega peavad kohalikud LEADERi tegevusgrupid suutma pakkuda toetusi ja võimalusi palju suuremale sihtgrupile," nendib ta. "Praegu on LEADERi programm ainuke võimalus toetada alustavaid mikroettevõtteid maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordipotentsiaali nõudeid."
Tiiu Rüütle sõnul on loodud illusioon, et kuna LEADERi eelarve moodustab MAKist tervelt kümme protsenti, on kõik hästi. Selle varjus kaotatud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus ning kärpe saanud maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meede teeb aga üldsumma ikkagi väiksemaks.
"Kui vaadata uueks perioodiks LEADERile pandud ülesandeid ja ootusi ning samas arvestada ühe meetme kadumist ja teise olulist vähenemist, ei tohiks LEADERi vahendite maht olla uue perioodi arengukavas väiksem kui viiendik kogu eelarvest," arvab ta.
Finantsinstrument?
Marina Kaasi arvates on finantsinstrument - võimalus saada pankadest soodsat ja tagatud laenu - vaid moesõna. "Sisu MAKi finantsinstrumendil veel ei ole, olemas on vaid üldine ja üsna udune visioon ning mõne ametniku usk, et see lahendab väikeettevõtja probleemi kapitalile ligi pääseda."
Tema hinnangul tuleks kõigepealt analüüsida olemasolevaid finantsinstrumente (Kredex, MES) ja nende mõju mikroettevõtetele. "Kuna harilikult on nende kasutamine seotud pangast võetava laenuga, jääb taas viimane sõna pangale, aga külas tegutsev pisiettevõtja on pangale kõike muud kui atraktiivne klient," selgitab ta oma kahtlusi. "Pangad ei taha mikroettevõtteid oma portfelli ka siis, kui oleks olemas riigi tugi. Pank küsib ikka kogu laenusumma ulatuses nii tagatisi kui ka käendust."
Margus Timmo arvates sobib finantsinstrument suurtele ja keskmistele ettevõtetele, et suurendada nende valmisolekut, kui toetused peaksid kaduma ja laenuks võetud raha tuleb tagasi maksta. "Mikroettevõtetel pole mõtet finantsinstrumendi kaudu raha taotleda, sest summad on liiga suured ja see eeldab suure omakapitali olemasolu."
Timmo sõnul on oluline, et toetused aitaksid tõsta ettevõtjate isemajandamise ja ümberspetsialiseerumise võimet sellistele elualadele nagu turism, käsitöö ja väiketootmine. "Mul on Setumaal kuus hektrit maad, kus tahaksin hakata marju kasvatama, aga selleks on vaja koostööd ja algkapitali," ütleb ta, lisades, et teab paljusid teisigi maaturismiettevõtjaid, kellel on maad põllumajandusest väljas, aga kes tahaksid pakkuda külastajatele omakasvatatud toitu.
Traktor või sõnnikuhoidla?
Rahul pole aga ka suurtootjad. "Investeeringutoetuste puhul ei saa nõustuda ettepanekuga vähendada põllumajandusettevõtete investeeringutoetuste mahtu seniselt 191 miljonilt eurolt 163 miljonile eurole," ütleb põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ta selgitab, et vajalik oleks säilitada ka n-ö kaks toetusümbrikku: üks tehnikaostuks, teine tootmishoonete ehituseks ja sisseseade muretsemiseks. Lõppeval toetusperioodil see nii oli, nüüd on kõik investeeringud paigutatud ühe meetme alla. Eelnõu kohaselt saavad aga toetust masinate ja seadmete muretsemiseks ainult väiksema müügituluga ettevõtted (keskmine müügitulu ei ületa 100 000 eurot).
"Meetme eelarve tuleks jagada kahte ümbrikusse: ühte masinad, teise ehitused, arvestades seejuures sihtgrupi proportsioone põllumajanduse kogutoodangus - mobiilsete masinate ja seadmete toetamiseks 25 ning ehitiste ja statsionaarsete seadmete toetamiseks 75 protsenti eelarve mahust," märgib Sõrmus.
Ka Lääne-Virumaa põllumeeste esindaja Ülo Niisuke mõistab Sõrmuse muret. Praegu välja pakutud skeemi puhul võib tema meelest juhtuda, et enamik raha läheb väiksematele traktorite ostuks, samal ajal kui näiteks suurtootmisele hädavajalikud sõnnikuhoidlad jäävad toetuseta.
Toetada mahetootmist
Ka keskkonnatoetuse hektarisummad on vähenenud, samuti pole enam vähem soodsate alade toetust. "Meie toetustest moodustasid need ligi kolmandiku," märgib ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder.
Kuigi mahetoetus on võrreldes lõppeva perioodiga üldsummas suurem, on tõus näiline. "Minu jaoks on küsitav, kas mahepinna suurendamine saab olla eesmärk omaette," arutleb Eesti Põllumeeste Keskliidu president, mahetootja Juhan Särgava. "Kuigi mahetoetus on uues MAKis numbriliselt suurem, on mahehektarite arv tõusnud oluliselt rohkem, nii et lõpptulemusena on toetus ühele tootjale ikka väiksem."
Sama arvab ka Roomet Sõrmus. Mahetoetuse saamise eelduseks tuleks tema sõnul seada mitte mahehektarid, vaid toodangu turustamine.
Ei MAKi koostajad ega uuest arengukavast rahade soovijad ole rahul ka sellega, et 35 miljonit eurot, mis on vajalik Natura-toetuste maksmise jätkamiseks, võetakse MAKi eelarvest. Siiani on see raha tulnud Eesti riigieelarvest, ent nüüd tahab riik selle toetuse ELi kaela lükata.
Uus maaelu arengukava – mis muutub?
| Meede | Eelarve 2007–2013 (€) | 2014–2020 ettepanek (€) |
| Teadmussiire ja teave | 3 666 012 | 4 700 000 |
| Nõuandeteenuste toetamine | 4 567 569 | 6 600 000 |
| Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon | 0 | 1 000 000 |
| Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks | 191 050 202 | 163 312 750 |
| Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks | 45 490 319 | 75 000 000 |
| Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid | 48 232 333 | 55 000 000 |
| Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine | 22 565 835 | 25 000 000 |
| Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas | ||
| mittepõllumajandusliku tegevuse suunas | 76 351 540 | 45 000 000 |
| Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine | 14 248 000 | 10 000 000 |
| Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine | 6 426 000 | 6 500 000 |
| Tootjarühmade loomine | 4 481 619 | 6 000 000 |
| Ebasoodsamate piirkondade toetus | 53 513 654 | – |
| Natura 2000 toetus põllumajandusmaale | 8 652 796 | 5 263 650 |
| Natura 2000 toetus erametsamaale | 25 439 272 | 26 423 600 |
| Põllumajanduslik keskkonnatoetus | 210 886 973 | 176 427 000 |
| sh keskkonnasõbraliku majandamise toetus | 105 198 573 | 120 000 000 |
| sh mahepõllumajandusliku tootmise toetus | 55 794 869 | |
| sh ohustatud tõugu looma pidamise toetus | 3 495 967 | 7 466 000 |
| sh kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus | 894 763 | 583 000 |
| sh poolloodusliku koosluse hooldamise toetus | 26 798 154 | 31 500 000 |
| sh piirkondlik mullakaitse toetus | – | 13 000 000 |
| sh keskkonnasõbraliku aianduse toetus | – | 3 878 000 |
| Mahepõllumajandus | – | 85 000 000 |
| Loomade heaolu toetus | 21 724 033 | 11 733 000 |
| Vähetootlikud investeeringud (kiviaed) | 3 962 523 | – |
| Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud) | 4 281 093 | – |
| Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP, klastrid) | 6 499 074 | 25 000 000 |
| Külade uuendamine ja arendamine | 53 958 605 | – |
| Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER | 85 759 063 | 93 600 000 |
| Tehniline abi | 38 115 139 | 37 440 000 |
| Ületulevad kohustused | 18 700 000 | 12 000 000 |
| Finantsinstrument | – | 65 000 000 |
| ÜPP I samba toetuse vähenemise kompensatsioon | – | 19 000 000 |
| Kokku | 935 350 513 | 936 000 000 |
Allikas: põllumajandusministeerium
