Maire Valtin pakub tervistavaid meesegusid
Väikses Inju külas püüab tee ääres pilku suur maakividest hoone Meemaja sildiga. Siin on Valtinite perefirma Artocarpus OÜ tootmishoone ja müügikoht.
“Mina olen siin firmas mesinik, aga teen ka mänedžeri ja müügitööd – kõike mida vaja,” ütleb Maire Valtin, kes tunnustatud mesiniku ja koolitajana esitati tänavu kandideerima “Aasta põllumehe” konkursile.
Meemajas käib kibekiire töö, tegemist on nii pereisa Igoril kui perepoeg Martinil.
Tänavu saadi korralik meesaak, mis on vaja vurritada ja retsepti järgi segudeks segada.
Enamik mesinikke müüb tavamett, kuid Maire Valtini innustusel on Artocarpus põhiliselt meesegude müüja. Samas nõuab segude valmistamine euronõuetele vastavaid käitlemisruume ja lisatööd, sest vaja on korjata ka ravimtaimi, marju, neid kuivatada ja jahvatada. Valtinite pere on kõigi töödega hakkama saanud ja peab mee väärindamist segudeks õigeks valikuks, sest selliste lisaväärtusega meesegude järele nõudlust on.
Mesilased tulid ise kohale
“Me polnud kunagi mesindusega tegelnud, aga ühel päeval tulid mesilased ise meie aeda – järsku oli aias puude otsas mitu suurt sülemit,” meenutab Maire Valtin, kuidas nad 1996. aastal mesindusega alustasid. “Meie elus oli toona selline hetk, et me ei teadnud, kuidas jätkata, kolhoosid olid lagunenud, talupidamise ja kauplustega olime lõpetanud. Nii võtsimegi mesilasi nagu märki, et sellest saab meile uus elukutse.”
Naabrimees, kelle juurest esimesed sülemid jalga lasid, õpetas, et muretsege mõned vanad tarud ja pange sülemid sinna sisse. Nii saigi alguse mesilaste pidamine Vinni vallas Kuuse talus.
Valtinite pere oli tulnud Lääne-Virumaale elama Tallinnast, kuna kolmelapselise pere üks lastest vajas astmaatilise bronhiidi tõttu teist kliimat. Toonane talukoht oli mahajäetud ja räämas, pere ehitas selle uuesti üles. Valtinid olid ka Lääne-Virumaal esimesed, kes hakkasid talupidajaks – peeti lüpsilehmi, sigu, kanu, parte, hanesid ja jäneseid.
“Lõpuks hakkasid lapsed juba nurisema, et miks peab kogu aeg nii rasket maatööd tegema, nii me mesindusele üle läksimegi,” meenutab perenaine.
Maire Valtin, kes on EPA lõpetanud agronoomina, töötas varem lillekasvatusagronoomina, nii ei olnud üleminek mesindusele talle väga võõras.
Tasapisi tulid kogemused. Algul müüdi tavamett kohalikel turgudel, Jõhvis, Narvas ja mujal, hiljem mindi üle meesegudele.
Perenaine meenutab, et kui veel talu peeti, lubanud lapsed koguni maalt linna kergema ameti peale põgeneda, aga nüüd on kaks last maal tagasi: tütar väimehega tegeleb ka mesindusega, elavad Pärnumaal, aga mesilasi peavad Lääne-Virumaal.
Noorem poeg Martin on samuti läinud vanemate jälgedes ning saanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist mesiniku kutse. Hiljuti andsid vanemad osaühingu Artocarpus pojale üle. Ettevõtte mesitarud on gruppidena laiali 17 km raadiuses, vahel tuleb mesilasi hooldades päevas läbi sõita 70 km.
Tõmbenumbriks sai TÕMS
“Üritame kõik kasulikud ained, mis on taimedes, segada mee sisse nii, et need ei kaotaks oma väärtust,” selgitab Maire Valtin. Artocarpus valmistab ja müüb praegu üle 20 erineva meesegu, mis on tehtud kummeli, saialille, musta sõstra, kadakamarjade jt taimede-marjade baasil.
Kõige populaarsemaks on tarbijate silmis tõusnud aga meesegu TÕMS, mida Artocarpus on valmistanud juba viisteist aastat.
TÕMS on oma nime saanud koostisosade järgi: t − taruvaik, õ − õietolm, m − mesi, s − suir. Maire Valtini sõnul on selliste koostisainetega segu väga hea maksale, hoiab vere vedela ja tugevdab veresooni, samuti kogu immuunsüsteemi.
Valtinid meenutavad, kuidas nad müüsid aastaid tagasi
TÕMSi Tallinna Lillepaviljonis meepäevadel ja nende juurde tuli Pärnus tegutsev südamearst doktor Enn Lõuk, et kiita neid sellise tervistava segu eest.
“Doktor Lõuk teatas, et on ise ka aastaid uurinud taruvaigu, õietolmu ja suira mõju inimese tervisele, tehes selliste meesegudega taastusravi neile, kes on saanud insuldi või infarkti,” räägib Valtin. Ta lisab, et Lõuk andis neile ka näpunäiteid, kuidas segude koostisosi paremini timmida. Samas rõhutab Valtin, et TÕMS ei ole ravim, vaid segu lihtsalt aitab tervist tugevdada.
Valtin lisab, et päevas tuleks paar korda lusikatäis TÕMSi sisse võtta kindlasti tühja kõhuga ja kohe ei tohi peale süüa ega juua − siis imenduvad ained paremini organismi.
Artocarpus on soetanud taimede kuivatamiseks kuivatuskapi ja veski, et segudesse vajalikud taimed kuivatada ja tolmuks jahvatada. Investeeringutoetusega on soetatud meesegajad, mida kasutatakse toidutööstuseses tainasegajatena.
Mesinike koolitaja
Omal ajal iseõppijana alustanud Maire Valtin koolitab nüüd teisi. Eesti Mesinike Liidu aktiivse liikmena on Valtin aastatega läbinud kõik mesinikele mõeldud kursused.
“Algul läksin õppima kogenud mesinike juurde, hiljem koolitustele. Lisaks oma inimestele on meid õpetanud nii taanlased, rootslased kui soomlased,” teatab perenaine. Nüüd korraldab ta ise koolitusi ja õppepäevi. Nii on Valtin huvilistele õpetanud mesilasemade kasvatamist, mesilasperede kevadist laiendamist ja andnud praktilisi juhiseid, kuidas teha kevadsuviseid töid mesilas jne.
“Kõik meesegude retseptid oleme ise välja töötanud, meid on aidanud ka proviisor Kaljo Mandre. Algul katsetame uue tootega, näiteks nõgesega, ja kui rahvale see meeldib, siis võtame tootmisse,” teatab kogenud mesinik.
Maire lemmikmesi on aga lihatoitude mesi, kuhu on lisatud sinepiseemneid, äädikat ja maitseaineid.
“Seda mett saab kasutada nii salatite, suppide kui ahjuliha valmistamisel, annab imehea maitse,” kiidab perenaine.
Maire on ka Meemaja uuele elule äratanud. Endisel maakaupluse hoonel ei lastud lihtsalt laguneda, vaid pere erastas selle, renoveeris ning hoonele leiti originaalne rakendus.
“Meemüük kohapealt on meil vaid korra nädalas, aga tagasi ei saada me kedagi. Kes tuleb, saab meie käest alati mett,” ütleb Maire Valtin.
KANDIDAAT
MAIRE VALTIN
Artocarpus OÜ
- Vinni vald, Lääne-Virumaa.
- Mesindus, 80 mesitaru Lääne-Virumaa looduslikel niitudel ja raiesmikel.
- Meetoodete (meesegud ravimtaimede, õietolmu, taruvaigu ja marjadega) valmistamine ja müük.
- Ligi 30 eri toodet.
- Meesegud müügil Jõhvi ja Tallinna müügilettides ning laatadel.
- Pereettevõte.
- Nüüdisaegne tootmishoone, seadmed, tehnoloogia.
“Aasta põllumees”
- Eelmisel aastal oli konkursil “Aasta põllumees” esimest korda esindatud ka mesindus. Konkursi nominendiks tõusid mullu mahemesinikud Tõnis ja Aili Taal OÜ Taali Mesilast Lääne-Virumaalt. Tänavu esindab mesindust samuti Lääne-Virumaa ettevõte – Maire Valtin OÜ Artocarpusest. Varasematel aastatel pole mesinikud konkursil osalenud, ehkki mitmel kandidaadil on kõrvaltegevusena olnud majapidamises ka mesitarud.
- Haruldasemaid maamajanduse valdkondi on varem konkursi kaudu tutvustanud jaanalinnukasvataja Elmet Erik Saaremaalt, vutikasvataja Ülo Pullisaar Tartumaalt ja hanekasvataja Ülo Enno Tartumaalt. Sulev Trahv Valgamaalt osales lisaks piimakarjale konkursil ka tšintšiljakasvatusega.
KOMMENTAAR
ALEKSANDER KILK
Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees
Maire Valtin on aastatega OÜ Artocarpuse suureks ettevõtteks arendanud, ta on praegu pereettevõtte moraalne juht ja tegutseb seal ise mesinikuna. Ka oma lapsed on Valtin mesinduse juurde toonud, nii et nende pere tegevus on järjepidev.
Väga oluline on Artocarpuse tootearendus, Maire Valtin on üks esimesi, kes hakkas nii laiahaardeliselt meesegusid tegema – mett väärindades teeb see turustamise olulisemalt laiemaks.
Ka on Maire Valtin ühiskondlikult aktiivne, mesinike liidu liikmena on ta aidanud meie tegevust edendada, korraldada üritusi, õppepäevi, esineda lektorina. Valtin on väga hea nõuandja mesinikele ja tema mentortegevus on silmapaistev.
