“Siin on kohane analoogia Alpiliustikest tehtud fotodega – üleeelmisel sajandil ja täna tehtud fotode võrdlus on parim tõestus kliima muutustest,” viitas Rahi.

Kuna varasemalt on Eesti veekogude kohta käiv pildimaterjal jaotunud erinevatesse publikatsioonidesse, on konkreetse veekogu pildiline ajalugu raskesti jälgitav. Eesti Maaülikooli virtuaalses pildikogus on materjal grupeeritud maakondade kaupa ning järvede ja jõgede pildid on välja toodud aastate lõikes. “Selline süstemaatiline jaotumine ja võrdlemise võimalus teeb sellest mahukast pildikogust ühe täiuslikuma veekogude teemalise õppematerjali,” selgitas projekti koordinaator.

Maaülikooli teadlased rõhutavad, et pildigalerii täieneb pidevalt ning kõikidel huvilistel on võimalik piltide kohta käivat andmestikku parandada ja täiendada, selleks on vaid vaja võtta ühendust kogu halduriga. Reeglina on kõige ebamäärasemad kaks parameetrit: pildistamise koht ja asimuut, mis on ka igati mõistetav, sest enamus pildimaterjalist pärineb GPS-eelsest ajastust. Paljudel piltidel vajab täpsustamist ka ligikaudne pildistamise aeg.

Pildikoguga saab tutvuda SIIN.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena