Uus MAK heidutab lihaveisekasvatajaid
Kui riigikogus käsitletav maaelu arengukava (MAK) aastateks 2014−2020 rakendub praegusel kujul, vähenevad mahedalt lihaveiseid kasvatavate põllumeeste toetused poole võrra.
“Mitmes meetmes on meie soovidega arvestatud ja see teeb heameelt. Aga mahepõllumajanduse ja loomade heaolu meetmes ei kohelda lihaveisekasvatajaid teiste põllumajandustootjatega võrdselt,” selgitab Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Aldo Vaan septembri algul Riigikogu maaelukomisjonile, põllumajandusministeeriumile ja MAKi juhtkomisjonile saadetud pöördumise tagamaid.
Ühest taskust teise
Kui püsirohumaa mahetoetus ühe hektari kohta oli seni 76.69 eurot, siis uuel eelarveperioodil on see planeeritud 25 eurot/ha. Maheda lihaveise toetus oli siiani 31.96 eurot, edaspidi peaks see suurenema 60 euroni loomühiku kohta. PRIA põllumajandusloomade registris oli 22. septembri seisuga 60 592 lihaveist, neist umbes 40% kasvatatakse mahedalt.
“Töögrupis, kus ka meie seltsi esindaja osales, oli juttu, et vähendame pindalaühiku ja suurendame loomühiku kohta makstavat toetust. Me oleme sellega täitsa nõus, aga mitte niiviisi, et kokkuvõttes väheneb maheveiste kasvataja toetuste kogusumma poole võrra,” selgitab lihaveisekasvatajate eestseisja Vaan nördinult.
“Töögrupis konkreetsetest summadest juttu ei olnud, need ilmusid MAKi eelnõusse juuli algul ning sündisid ametnike kabinetivaikuses,” kinnitab lihaveisekasvatajaid esindanud Targo Pikkmets.
Toetuse langus on eriti märkimisväärne nendel veisekasvatajatel, kes lisaks loomadele tera- ja köögivilja ei kasvata.
Sest sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel suureneb hektaritoetus 119.20 eurolt 132ni, kartulil 119.20 eurolt 210ni, köögiviljal koguni 349.60 eurolt 600ni.
Need kõik aitavad rohumaa ja veise mahetoetuste langust kompenseerida.
“Raha on jagamiseks alati vähe, aga me usume, et jagada saab ka paremini, kui see praegu on kavandatud,” möönab Aldo Vaan ning lisab, et nüüd, kui Türgi turg on eestlastele kinni, suurenevad lihaveisekasvatajate kulutused veelgi: pullvasikad, kes varem maha müüdi, tuleb üles kasvatada ja nuumata.
Jutuks hea küll
“Eestis on palju rohumaid, suur osa neist siiani mõistlikult kasutamata. Ametnikud ja poliitikud aina rõhutavad, et lihaveisekasvatusel rohumaadel ja mahedalt on meil suur potentsiaal, aga toetuste planeerimine seda juttu ei toeta,” mõtiskleb Aldo Vaan.
Targo Pikkmets ei pea õigeks ka seda, et loomade heaolu meetmest on lihaveised praeguse seisuga üldse välja jäetud. Ometi on just lihaveised need, kes inimtoiduks kõlbmatu rohumassi kvaliteetseks ja inimestele söödavaks veiselihaks muudavad.
Pealegi karjatatakse lihaveiseid sageli sellistel karjamaadel, mida on masinatega väga keeruline kui mitte võimatu hooldada.
Kui tänavu maksti ammlehma toetust 64.77 eurot ja ühele veisele karjatamise toetust 51.13 eurot, siis loomade heaolutoetuse ühikumäär võiks lihaveisekasvatajate arvates olla uues MAKis 125 eurot looma kohta.
“Piimalehma loetakse võrdseks kahe loomühikuga, lihaveist ainult ühega. Söötmine on sama, karjatamine ja pidamine samuti. Lüpsmine nüüd nii keeruline ka pole, et see tervet ühikut väärt oleks,” arvab Pikkmets ning lisab, et kui lihaveisekasvatajad ise enda eest ei seisa, siis ei tee seda ka keegi teine.
KOMMENTAAR
Toomas Kevvai
põllumajandusministeeriumi asekantsler
Toetusmäärad pole veel lõplikud ja kindlasti arutame need mahetootmise arengukava tegemise käigus veel korra läbi.
Mahe lihaveisekasvatus on seni olnud pigem eelisseisundis võrreldes teiste maheloomakasvatuse suundadega, näiteks piimakarjakasvatusega. See on kajastunud ka maheliha-veisekasvatuse väga kiires laienemises, samas kui Eesti turule jõuab maheveiseliha väga vähe. Kõrge toetus oli vajalik perioodiks, kus pigem karju suurendati, aga müügile veel ei jõutud. N-ö ajalooliselt kõrge toetusmäär ei saa aga olla põhjenduseks, et “nii peabki jääma” − need otsused lähtuvad vajadustest ja võimalustest.
Positiivne on see, et mahepõllumajandustootmine on viimase kümne aastaga oluliselt laienenud. Paraku on maaelu arengukava eelarvel omad piirid, mis tähendab, et samade toetustasemetega pole võimalik jätkata ja peab tegema teatud strateegilised valikud. Eelkõige peame keskenduma sellele, et mahetooted jõuaksid mahemärgistatuna turule ja saaksid sedakaudu oma väärika hinna. Olukord, kus pea 100 protsenti maheveistest müüakse tavalihaveise hinnaga, ei ole pikemas perspektiivis vastuvõetav
ega põhjendatud.
Mahe lihaveisekasvatus ja MAK 2014−2020
Näide, mis toetustega juhtub
- Mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 lihaveist (ehk 30 loomühikut).
- Mahetoetus 2013. aastal: 100 ha x 76.69 eurot + 30 x 31.96 eurot = 8627.80 eurot.
- Mahetoetus 2015. aastal: 100 ha x 25 eurot + 30 x 60 eurot = 4300 eurot.
- Lihaveisekasvatajate ettepanek: 100 ha x 25 eurot + 30 x 233 eurot = 9490 eurot.
Arvestuse aluseks on ettevõtja, kellel on loomi 0,3 loomühikut hektari kohta.
Allikas: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
