Wiru Vilja maheviljaterminal täitis haigutava tühimiku
Tänavu kevadel alustatud suurehitis − Avinurme maheviljaterminal − sai saagikoristuse ajaks valmis. Alates juuli lõpust käib seal vilja vastuvõtt ja kuivatamine.
Aastaid on räägitud sellest, et Eestis suureneb maheda põllumajandusmaa pind, kuid toodangu osas suurt kasvu pole. Viljakasvatajate hinnangul oli seni üheks takistuseks see, et nappis mahevilja kuivatamise ja ladustamise võimsust. Seetõttu müüdi osa mahevilja tavaviljana.
Maheviljakasvatajaid koondav TÜ Wiru Vili on juba kolm aastat tegelnud ühise viljamüügiga. Mullu tunnetati aga teravalt, et puudus on suurest mahekuivatist ja ühistu liikmetega otsustati see ise ehitada. Sõelale jäid viis kohta üle Eesti, kuid üksmeelselt hääletati Avinurme kasuks.
Kuigi ühistu liikmed ja koostööpartnerid harivad põlde üle Eesti, jääb Avinurme sadamasse viivale teele ja see hoiab kokku transpordikulusid.
Euroopas ainulaadne
Avinurmest Maetsma küla poole sõites torkavad juba kaugelt silma päikese käes hõbedaselt kiiskavad suured viljatornid. Maheviljaterminali säilituspunkrid mahutavad 10 000 tonni ja mõne nädala pärast valmiv puistehall 7000 tonni vilja. Kuivati võimsus on 60 tonni tunnis.
Ühistu liikmed on õigusega uhked selle üle, et terminali ehitas Eesti ettevõte Mapri OÜ ja selle tehnoloogiline pool on valminud kohalike inimeste mõttetöö tulemusel.
Näiteks arvutiprogrammi, mille puhul piisab seadmete töölepanekuks vaid arvutis tehtud hiireklõpsust, kirjutas Avinurme kandist pärit programmeerija. Kuivatiautomaatika pärineb OÜ-lt Karusoo. Neli miljonit eurot maksma läinud terminali maksumusest moodustas 1,9 miljonit eurot maaelu arengukava toetus.
“Tegu on kogu Euroopas ainulaadse investeeringuga, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja ja loob seeläbi Eesti mahetootjatele paremad müügivõimalused,” ütles TÜ Wiru Vili juhatuse liige Mai Tooming.
Moodne kompleks lisab Eesti maheviljale välismaiste ostjate silmis kaalu ja annab näiteks Poola või Leedu mahevilja ees eelise. Ka kohapeal külas käinud Soome kolleegid tundsid kadedust sellise kompleksi üle, kuna neil pole midagi sarnast.
Tartu- ja Põlvamaa piiril tegutsev Ruber Saluoks OÜst Viljatootja oli enne terminali rajamist selle suhtes väga skeptiline ja kahtles, kas see leiab piisavat kasutamist.
Tekitab sõltuvust
Tal on kodus suur elevaator olemas, kuid nüüd tunnistas mees, et Avinurme terminali on vilja saata palju parem. “See tekitab lausa sõltuvust!” naeris ta. “Kodus kuivatamisest hulga mugavam on vili Avinurme saata ja kõik mured Mai kanda jätta.”
Ka Priit Raidvee OÜst Laeva Põld on pakutava võimalusega rahul. “Põllumees saab nüüd kasvatamisele keskenduda. Ei ole nii, et päeval koristad ja öösel kuivatad.” Nagunii kipuvad sügisel koristamise, kuivatamise ja talivilja külvamise aeg kattuma. Tihti ei jätku iga töö jaoks oskustega mehi ja seetõttu on see aeg põllumeestele eriti pingeline.
“Lausa lust on nii tööd teha, kui saad põllul vilja auto peale laadida ja auto sõidab Avinurme poole,” pole kiitusega kitsi ka Tartumaal tegutseva OÜ Kavastu Põld juht Alar Palla. Neil endil oli lihtne kuivati, kuid laopinda nappis. Nüüd on lao ehitamise mõte maha maetud ja ka kuivati seisab, kuna majanduslikult mõistlikum on vilja maheterminalis kuivatada ja hoida.
Auto saab põllult viljaga otse Avinurme poole saata ja edaspidised mured oma õlult maha raputada. Põldur võib keskenduda põllutöödele ning nii on võimalik saak parema ilma ja kõrgema kvaliteediga põllult kätte saada.
Kuna Avinurmes on ka labor, tehakse viljast analüüsid kohapeal. “Seal tehakse vähekvaliteetsest viljast kvaliteetne,” kiitis Raidvee terminalis olevaid sorteere, mis võtavad viljast prahi välja. “Mõni hoiab vilja muidu garaažis ja mõni saepuruhoidlas, aga Avinurmes on spetsiaalsed hoiustamistingimused,” lisas ta.
Viljakogus kasvab
Wiru Viljal on võimalik ühte kohta koondada kontrollitud ja kvaliteetne mahevili. See lihtsustab ka vilja müüki ja transporti.
Tänavu läks esimene Wiru Vilja laev 9. septembril Euroopa poole teele, lastiks 2200 tonni mahehernest ja -kaera. Rüpsi ja rukist on ka autodega eksporditud.
Mullu müüs Wiru Vili ligi 15 000 tonni mahevilja, millest lõviosa läks ekspordiks. Tänavu on saagikus mullusest väiksem ja ka hinnad madalamad, kuid ühistu juhatus arvab, et kokku osta ja maha müüa õnnestub tänu terminalile vähemalt mullune kogus kui mitte rohkem.
Seda eelkõige tänu sellele, et varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjatel on võimalik oma vili müüa mahedana.
Kuna erinevalt tavaviljast pole mahevili börsikaup, kujuneb hind ostja ja müüja läbirääkimiste käigus.
Wiru Viljas on tööl ostu-müügijuht ja lisaks kasutatakse teraviljamaakler Indrek Aigro teenuseid.
Põllumeestele püütakse vilja eest pakkuda kõrgemat hinda, kui nad mujalt saaksid. Kusjuures täpselt sama hinda makstakse nii tulundusühistu liikmetele kui koostööpartneritele.
“Meie eesmärk ei ole arendada mitte ainult Wiru Vilja, vaid Eesti mahetootmist,” selgitas Mai Tooming.
Põllumajandusministeerium hakkas koostama mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014−2020. Uus arengukava keskendub sellele, kuidas mahepõllumajanduse saadused paremini tarbijani jõuaksid.
“Mahepõllumajandus on viimastel aastatel hästi edasi arenenud ja mahetootmine märgatavalt suurenenud. Nüüd peame keskenduma küsimusele, kuidas mahetoodang õigesti märgistatuna senisest enam tarbijate toidulauale jõuaks,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Praegu ei saa sellega rahul olla, sest suur osa mahetoodangust läheb tavatoodanguna müüki. Ka on pudelikaelaks mahetoodete mahedana töötlemine,” lisas ta.
Augusti lõpus esimest korda kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava töörühmas leiti, et järgmistel aastatel tuleb keskenduda majandusharu konkurentsivõime ja kohaliku mahetoodangu tarbimise suurendamisele.
“Meie oleme valmis tootma ja töötlema, kuid riigi poolt tuleks teha järgmine samm – luua tarbimine,” ütleb uuest arengukavast rääkides maheviljakasvataja Priit Raidvee OÜst Laeva Põld.
“Kui noor ema pakub lapsele mahetoitu, aga lasteaeda minnes saab ta tavatoitu, siis tuleb lünk sisse,” lisab OÜ Kavasti Põld juht Alar Palla.
Mahetootjate hinnangul peaks aastast 2020 olema lasteaedades ja koolides pakutava mahetoidu osakaal 30%. Oluline on ka mahetoidu töötlemise toetamine ja arendamine.
Mahepõllumajanduse arengukava koostamine jätkub töörühmades, mis kogunevad septembrist kuni detsembrini kuuel korral.
Uue arengukava koostamisse on kaasatud erinevad mahetootmisega seotud organisatsioonid, põllumeeste esindajad ja asjaga seotud ametkonnad.
HELI RAAMETS
