Mihkel Mikkelsaar: Keskkonnast tingitud mõju ei saa omistada vallajuhtide tegevusele

Eestis on 226 üksust, mis on loodud kohaliku elu korraldamiseks, probleemide lahendamiseks ning kogukonnaelu arendamiseks.Omavalitsustest 33 on linnad ja 193 vallad. On loomulik, et meedias keskendutakse neist suurimale - Tallinnale, kuid kodanikena ei tohi me unustada, et Tallinn on vaid üks 226-st omavalitsusest. Tõsi, ülejäänud 225 on väga erineva suurusega, alates Tartust, mis on mõnevõrra väiksem Lasnamäest ja lõpetades Piirissaarega, mille elanike arv jääb alla Viru keskusest Lasnamäe lõppu sõitva liini nr 35 istekohtade arvule.

Nende kahesaja hulgas on kindlasti piirkondi, mida juhib tubli IRL-i liige, kes ei saa aru, miks peab mängima jalgrattaga tola valimisnimekirju valimiskomisjonile üle andes. On üksuseid, mida juhib tubli keskerakondlane, kes ei saa aru, miks peab mängima klouni, märkides ennast (elu)kaaslaseks linna äripartneri poja magamistuppa. Valdu, mille reformierakondlasest juht ei saa aru, et miks on Eesti suurima linna suurimaks probleemiks suure metsa istutamine keset pealinna ja Lõuna-Eestis asuvaid omavalitsusi, mille sotsiaaldemokraadist liider ei saa aru, miks ta peaks veel täna Türile ja homme Toompeale minema, kui ta tahaks ajada vaid oma vallas asju.

Eelmisel nädalal oli meedias küll teemaks kauaaegsed vallajuhid, kuid kaugemale tõdemusest - nad on kaua oma ametikohal olnud - ei jõutud. Just selline, kauaaegsete vallajuhtide poolt põhjustatud seisak arengus, oli ka põhjus, mis ajendas mindki üles seadma oma kandidatuuri Ülenurme vallavolikogusse üksikkandidaadina. Samad inimesed, sama omavalitsus, kord ühes, kord teises erakonnas või valimisliidus.

Hoolimata sellest, et Ülenurme on üks paremini arenevaid omavalitsusi Eestis. Hoolimata sellest, et mulle meeldib siin elada, ei saa ma rahul olla valla arengutega, kui ma näen, et valla areng on tingitud ennekõike Tartu lähedusest ja olemisest lihtsalt Tartu linna elanike magala. Areng, mille on tinginud ümbritsev keskkond, mitte juhtide visioon, julgus ja teostus. Pikka aega kohalikku omavalitsust juhtinud inimesed ei tohi jääda lootma, et inimesed omistavad keskkonnast tingitud mõju vallajuhtide tegemistele.

Kodanikud ei tohi seda usku suurendada, valides pimesi ja mõtlemata: kas valla senine areng on toimunud tänu vallajuhtidele või vaatamata vallajuhtidele. Millised on mõtted ja ideed kohaliku omavalitsuse arenguks, neid vallaelanikud aga sageli ei kuule. Eelkõige peaksid olema valmis selgitama oma mõtteid just need volikogude liikmed ja erakonnad, kes
on mingit valda juhtinud juba kümneid aastaid. 

Kas teid valitakse inertsist, või olete tõesti suutelised genereerima jätkuvalt uusi ideid? Millised on teie seisukohad valdade liitmise, tõmbekeskuste plaani osas? Kuidas saate teie vallana suurendada
nooremate inimeste osakaalu, selmet kõik tormaks ära Tallinna või välismaa poole? Millised on sammud, et ettevõtted tekiksid teie valda ja ka jääksid sinna? Kas ja kuidas jõuavad õpilased hommikul kooli? Väide, et teistmoodi mõtlemine ja lähenemine on utoopia näitabki, et mitmed aastad ja aastakümned ühte ametit praktiseerides on viinud heade ja julgete mõtete ammendumiseni. Nagu ütles Tiit Ojasoo (16.9 ERRi Ringvaates) - no kolmkümmend aastat, kellelgi ei jätku nii kauaks häid ideid.

Heade, julgete, "väljaspool kasti" ideede mõtlemine ja teostamine ei ole utoopia, vaatame kuidas tegutseb Misso vald oma eluõiguse ja elanike arvu suurendamise nimel. Kuidas Vormsi on julgenud unistada endast kui innovaatilisest ja moodsast, maailmale eeskujuks olevast omavalitsusest - Smart Vormsi? Kuidas Mäetaguse vald panustab hariduse edendamisse. Miks ülejäänud 223 omavalitsust tahavad olla neist kehvemad? Miks puuduvad ambitsioonid? Vastamata jätmine oma valla kodanike küsimusele - kuidas meie vald areneb ja õitseb -, näitab ülbust ja klammerdumist oma ametikohale. Seda ei tohi juhtuda meie Eestis. Ei Ülenurmes, Tallinnas, Tartus ega Piirissaares.