Kuido Merits: Kes võtab kellelt hääli?
Minu sõbrad Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) leierdavad nagu katkine grammofon, et Vaba Tallina Kodaniku valijate hääled minevat kaotsi, veelgi enam- need kanduvat otse Savisaarele endale. Kuna valimisliit ei ületavat ju künnist nii ehk naa. Samahästi võiks vastu küsida, et miks IRL röövib Vaba Tallinna Kodaniku hääli? Vaatame nüüd sõbrad, seda asja veidi lähemalt.
Alustame teadaolevat faktist, et ümmarguselt 40% valijaist ei kavatse sel korral hääletada mitte ühegi erakonna poolt. Põhjuseid ei hakka üles lugema, need on ilmselged, paljudel on kõrini ja kõik. Seega peaks Vaba Tallinna Kodaniku toetus tulema just senises poliitikas pettunute hulgast, nimetame seda parteikartelliks või kuidas tahes.
Olen sõpradelt ja tuttavatelt küll kuulnud, et: ah, valin parem teid, keda siin ikka teist valida. Mina mõtlen ka, valiksin sel korral parteidevälist valimisliitu ka siis kui ma sinna ei kuuluks. Tuleks ikka kuidagi üritada tervet mõistust säilitada ja teistmoodi üritada.
Septembri algul läbiviidud üle-eestilise küsitluse järgi lubas oma kodulinnas või -vallas 21% vastanutest hääletada üksikkandidaadi ja 12% valimisliidu poolt. Tallinnas on valimisliitudest selgelt tuntuim ja sagedasti pildil Vaba Tallinna Kodanik- linnapeakandidaadi Hardo Aasmäega- ning arvestades tallinlaste suuremat valimisaktiivust, võiks valimisliit mitte üksnes ületada 5%-st künnist, vaid ka paarile erakonnale konkurentsi pakkuda. Muiake pealegi, kes tahab! Kahjuks ei tehta siiani uusi usaldusväärseid küsitlusi, mis ei käiks üksnes erakondade kohta, muidu oleks pilt juba selgem.
Kui eelmistel kohalikel valimistel polnud partide teema eriti üleval, siis nüüd siililegi selge, et riigikogulased ja ministrid lähevad tuimalt oma valijaid petma ja tulemusi moonutama. Tõsi küll, varem on Mart Nutt osalenud linnavolikogu töös ja Andres Herkel halduskogu töös, kuid nemad olid erandid.
Nüüd aga võimaldab praegune valimisseaduste lünklikkus parlamendi- ja valitsusliikmetel, aga samuti maavanematel, kohalikel valimistel küll kandideerida, kuid ei luba kahel kohal korraga töötada. Ja meie pardid ei vaevu enam mitte silmakirjatsemagi nagu võiks nad valida volikogu oma pisikese palgaga.
Tavapärane lugu on see, et kodanik läheb kas üldistel või kohalikel valimistel valimiskasti juurde ja valib kellegi teadaoleva ja tuntud poliitiku. Ütleme, et IRL-is on kogenud riigikogulane Taibu, teda on telekas nähtud ja lehes loetud, seisab Eesti asja eest ja laseb koos lihtrahvaga õlut- valime tema! Või võtame Totu, cool vend- on´s ta nüüd kesik või reformikas, mis seal enam vahet. Ajab igasugu mulli, aga huvitav on vaadata, kuidas alati välja vingerdab. Panemegi tema kirja. Ehk siis sots Soku, asjalik ja tark, prillid peas, teisi nimesid õieti ei teagi ju- kasti läheb Soku kandidaadi number!
Tänaseks on aga valija teadlikkus kõikide märkide järgi mõõtmatult kasvanud! Milleks valida tuntud tegelasi, kui on teada, et nende eest läheb volikogusse hoopis keegi laisk Otu. Samal ajal on asumites toimekaid nupumehi-ja naisi - Plint ja Prunt, Fuksia ja Silguke- kes üritavad kohapeal asju parandada oma vabast ajast ja tahtest. Miks siis mitte hoopis neile anda tegevusruumi ja otsustusõigust, et linnaosa väikeste asjadega alustades mõnusamaks muuta?
On olnud üleskutseid, et kõik erakonnad ja valimisliidud oleks pidanud ühinema, et kindlalt murda Keskerakonna ainuvõim Tallinnas. Paraku pole selline variant hetkekski päevakorras olnud ning nüüdseks käib valija püüdmiseks sarnase hoiakuga seltskondade ja nende liidrite vahel korralik sõda. Anvelt viskab Krossile kinda ja see heidab tagasi. Helmed on üles pannud mingi kodulehekülje, kus on ette laotud kõik Krossi patud.
Niisiis pole vähimatki solidaarsust ka mõisaomanike vahel. Arusaadav, sest mõlemad konkureerivad rahvuslikuma tiiva valijate häälte eest. Üsna varsti on olukord valimisrindel jõudmas sellesesse staadiumi, kus otsustavaks võib muutuda iga üksik hääl. Siis ei tunta enam mingit vennaarmu.
ERSP 25. aastapäeva konverentsil kiitis Lagle Parek Vaba Isamaaline Kodaniku tegemisi, öeldes et naudib teistmoodi inimeste tulekut, kes ei tule mitte otse koolipingist, vaid on valmis panustama hoopis teistsuguse töö kõrvalt.
Teine kange naine, Marju Lauristin rääkis, et omal ajal hakkasid erakonnad tekkima just vabaühendustena, kuid nüüd on erakonnad muutunud poliitilise ettevõtluse vormiks, mis on minetanud vabakonna vaimu. Nii see kahtlemata on, aga loodus tühja kohta ei salli ning vabaühendustel ning valimisliitudel on oma kindel koht päikese all.
Lepime siis kokku, et las igaüks hoolitseb enda häälte eest. Kellelegi teisele kuuluvate häältega pole meil kellelgi pistmist, keskendume oma eesmärkide selgitamisele ja usaldusväärsuse saavutamisele. Nagu ütles Jeesus : „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!' "
