Imre Mürk: Anname Tartust lahkunud arstidele töö tagasi
Üheks Tartu tulevikumajanduse nišiks võib saada meditsiiniturism. Kasutades ära TÜ Kliinikumi teaduslikku ja erialast kõrged taset, Tartu atraktiivset vanalinna ja mõnusat ajaveetmise võimalust Aura veekeskuses on eeldused sellisteks arenguteks täiesti reaalsed.
See looks ka võimaluse Tartust võõrsile siirdunud arstid koju tagasi tuua ja teha operatsioone Eestis nendel aladel, kus Rootsis ja Soomes on pikad järjekorrad. Näiteks puusa- ja kaeoperatsiooni peavad inimesed Rootsis ootama kaks aastat. Operatsioon oleks Tartus ka odavam kui Põhjamaades. Lisaks sellele saaks Tartusse tuua hulga uusi töökohti, sest opereeritud vajavad öömaja ja taastusravi, mida saavad pakkuda meie arvukad ja heade võimalustega spaahotellid. Üks arst võib niimoodi anda tööd mitmele madalama kvalifikatsiooniga teenindajale.
Tartu eelised on euroopalik vanalinn ja lähedus Loode-Venemaale
Tartus pole küll Aasia eksootikat ja mõnusalt sooja kliimat, kuid Loode-Venemaa turistidele on euroopalikult mõjuv Tartu linn väga meeltmööda. Tartu võiks võita patsiente ka näiteks Soomest, Rootsist, Lätist ja mujaltki. Tervishoiuteenuse ekspordivõimalusi analüüsides on väga põnevaks väljakutseks spekuleerida teemal, kas Tartu Ülikooli kliinikum oleks näiteks võimeline suure osa oma tulust teenima teenuste ekspordiga ehk siis välisriikidest Eestisse tulevaid patsiente teenindades?
Kas selline tegevus oleks üldse reaalne?
Maailmas on edukalt raviteenuseid eksportivad haiglad täiesti olemas. Ma tooksin siinkohal ühe näitena esile Tais (Bankokis) tegutseva Bumrungradi haigla. Bumrungradi haiglal on ligi 500 voodikohta kuid nende fookus on suunatud päevasele ravile. Nad teenindavad ambulatoorselt 4500 haiget päevas. Haigla eesmärgiks on jõuda 2014 aastaks 6000 ambulatoorse patsiendi teenindamiseni päevas.
Tegemist on haiglaga, mis 46 milj EUR käibe juures teenib 50% sellest tänu välispatsientidele teistest riikidest. Teenindatakse üle 1 miljoni patsiendi aastas ja ligi 400 000 neist on välisriikidest. 71% inimestest maksavad omas taskust ja ülejäänud klientide eest tasuvad kindlustusfirmad või tööandjad. Pool käibest tuleb ambulatoorsest ehk päevasest ravist ja teine pool voodihaigete ehk statsionaarse ravi pealt. Peamiseks siht-turuks on Kagu-ja Kesk-Aasia regioon ning riigid, kus oma tervishoiusüsteem pole veel piisavalt hästi välja arenenud. Patsiente on saadud kuni 90 riigist, muuhulgas on turu kasvu tulnud näiteks Sudaanist, Nepaalist jpt.
Haigla kodulehel saab oma murest lähtuvalt leida hõlpsasti sulle sobivat keelt kõneleva eriarsti ja reserveerida vastuvõtu. Kohale sõites võtab sind lennujaamast soovi korral peale limusiin ja viib haigla enda omanduses olevasse mõnusasse hotelli hinnaga 65 EUR päevas.
Viimasel aastal on küll globaalse majanduskriisi mõjul välispatsientide arv andnud väikese tagasilöögi kui kuid haigla suutis mitmekesisemate teenuste ning Tai enda patsientide arvu suurendamisega kasumit suurendada. Tegutsetakse ligi 40% marginaaliga ning näiteks 2009 aasta II kvartali brutokasum oli 17 milj EUR. Ligi viie aasta jooksul on kapitali adekvaatsus kiirelt paranenud ja arenetakse aktiivselt edasi.
Tulemuseni viiks linna, TÜ Kliinikumi ja majandusministeeriumi koostöö
Et Tartust kujundada tõeline tervishoiuteenuste meka on vajalik kõigepealt linnavalitsuse aktiivset tegutsemist, et üles ehitada tihe koostöö-suhe spetsialistidega, kaasata suured ja pikaajalise sihiga investeeringud, aidata TÜ Kliinikumil üles ehitada väga hea personalipoliitika.
Lisaks on oluline aktiivne mainekampaania Loode-Venemaal ja Helsingis, teaduskoostöö ning teadus-arendustegevuse koostöö toetamine nende regioonidega.
Sellist visiooni on Tartul muidugi raske iseseisvalt raske saavutada ning tuleb toetuda Eesti tervishoiusüsteemi üldisele kuvandile. TÜ Kliinikumi kaasamisest teenuse osutamise ahelasse jääb paraku väheks, kaasata tuleks ka erakapitali, soovitavalt välisinvestorit, mis tagaks kiire patsiendivoo ja pikaajalise stabiilse rahastamise. Sobiva investori leidmise töö aga tuleks ära teha linnavalitsuse meeskonnal, kaasates selleks majandusministeeriumi ja Ettevõtluse Sihtasutuse.
Kokkuvõttes
Oleme Tartus omaks võtnud, et meie tervishoiuspetsialistid on hinnatud ja saavad hakkama ka teistes riikides sealseile inimestele teenuse pakkumisega. Eestis käinud välismaalased samuti valdavalt tunnustavad osutatud teenust. Loogiliselt eelnevat kokku võttes tundub terviseteenuste eksport võimalusena, mille tõhusama ärakasutamise nimel oleks Tartus arukas tõsiselt pingutada.
