Kohaliku ilmavaatleja tähelepanekuid suvest

Klimaatilise suve alguseks võib 2013. aastal pidada 9. maid, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur hakkas 13 soojakraadist kõrgemal liikuma. Ligemale 30 kraadini tõusnud päevasoojuse ja 13. maist alanud kosutavate äikesehoogude toel sirgusid taimed ja lehtisid puud lausa silmanähtavalt.

Erinevalt varasemate aastate kevadsuvedest ei olnud viljapuude ja taimede õitseajal ühtegi hallaööd. Öökülmadeta periood vältas 7. maist 7. septembrini - kokku 121 päeva.

Suvekuudel ei sündinud küll ühtegi soojarekordit, kuid kuu keskmised õhutemperatuurid olid juunis 3,5 kraadi, juulis 1 kraad ja augustis 1,5 kraadi tavapärasest kõrgemad.

Maksimumtemperatuuri mõõtsin 8. augustil (+31,6°C). Valgas mõõdeti samal päeval +32,5°C. Kuna ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes +13 kraadist madalamale just kalendrisuve viimasel päeval, 22. septembril, vältas klimaatiline suvi Kahlojal rekordiliselt pikka aega, 133 päeva.

Sademeid tuli taimede kasvuperioodil kasinalt. Kõige vähem, 22,3 mm, sadas juunis. Samas tuleb tõdeda, et piksepilved andsid jaanikuul Setumaale ja Põlvamaale ka korralikke vihmavalinguid koos rahe ja pagituultega.

Juulis oli vihmasem kuu teine pool, tõstes sademete summa normaaltasemele, 82 mm peale. Augustis jäid püsima kõrgrõhualad, kindlustades igati soodsa ilma saagikoristuseks.

Lõikuskuu tagasihoidlikele vihmasabinatele, kokku 45,7 mm, järgnes kahenädalane kuivaperiood mihklikuu alguspoolel. Juuni, juuli ja augusti sademete summa 150,8 mm jääb 1992., 1999. ja 2002. aasta järel kuivema poole pealt neljandale positsioonile.

Piksepäevi kogunes ajavahemikus 13. maist kuni 19. septembrini 31. Seejuures kõmises kõu sagedamini suve esimeses pooles.

Nappidest sademetest hoolimata ei ikaldunud põllukultuurid kusagil Eestis.

Metsamarjad olid väiksemad ja seeni leidus vaid paiguti, kuid lindudele ja metsloomadele toidupoolist jätkus. Värvulised kasvatasid lennuvõimeliseks kaks kurna poegi.

Külluslikku saaki kandsid õunapuud (nii suve- kui ka talvesordid), pihlakad, toompihlakad, tammed ja sarapuud. Kaseseemneid pudenes aga juulis oluliselt vähem kui eelmistel aastatel.

Tänu rohkele päikesepaistele ja öökülmade puudumisele võis head kurgi- ja tomatisaaki korjata ka avamaalt.

Suve üheks eripäraks oli õunauputusest hoolimata vähene herilaste arvukus. Madala õhuniiskuse tõttu oli suve teisel poolel vähe ka suvitajaid tüütavaid sääski ja taimelehti kahjustavaid nälkjaid.

Taluaias ega hoovis ei kohanud suve teisel poolel ühtegi siili askeldamas. Pärast viljakoristust on tuntavalt vähem hoonetesse trügivaid närilisi kui sügiseti tavaliselt. Kas on see kullide ja kakuliste rohkusest tingitud või enne eelseisva sügise kohta, ei oska veel öelda.

Astronoomiline sügis algas 22. septembri hilisõhtul kell 23.44 tugeva loodetuule saatel. Kas see tähendab sügise kiiret kulgu, jätaksin ennustamata.

Öötundidel miinuspoolele alanev temperatuur sunnib viimaseid köögivilju varju alla viima.

Samas loodan, et oktoobrisse mahub ka 15 soojakraadini küündiva mahedusega päevi. Talve esimest katset Läänemere maid külastada näen oktoobri lõpus või novembri alguses.