Rändreis naabritega ja naabrite juurde
Näiteks 2012. aastal viidi ellu Lüllemäe Rahvaõpistu eestvedamisel Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastatud projekt „Karula ja Taheva valdade kodanikeühenduste tegevusvõimekuse suurendamine". Projekti raames kohtusid Taheva ja Karula valdade külaliikumise eestvedajad regulaarselt. Mõttetalgutel jõuti järelduseni, et siiani ei ole siiski naabritega koostöö olnud piisavalt tihe ning naabrid ja nende ettevõtmised väärivad senisest rohkem avastamist. Tihedam koostöö annab võimaluse näiteks efektiivsemalt planeerida huvitegevust, noortele suunatud projekte, annab infot erinevatest kogukonnateenustest naabruses jms. Konkreetselt jõuti kokkuleppeni, et 2013. aastal korraldame õppereisid naabervaldade külaseltside juurde ning lisaks Taheva ja Karula valdadele kaasame ka Tõlliste külaelu edendajad, sest suhted Tõllistega on olemas ja geograafiliselt on Tõlliste kaasamine loogiline. Lisaks on Taheva vald tervikuna, Karula vald suures osas ja Tõlliste vald väiksemal määral Vana-Võrumaa osad ning koostöö ka sellel pinnal on loogiline.
Nüüdseks on külaskäigud naabrite juurde tehtud. Nägime ja kuulsime palju huvitavat.
Taheva vald
Koikküla Külaselts koondab käsitööhuvilisi, on toimunud ja tulemas erinevad koolitused. Juba sügisel näiteks õpitakse uue tikkimisprogrammi kasutamist. Vallavalitsus tutvustas Koikküla puhkeala rajamise ideed ja selleks juba tehtud tegevusi - lammutatud on kaks avariilist kortermaja, valmimas Keskuse tee 1 puhkeala detailplaneering ja väikevormide projekt, platsil toimusid augustilõpus koristustalgud.
Hargla kandis on mittetulundusühendused olnud senini kõige tegusamad. Rääkisime EELK Hargla Koguduse, seltsing Hargla Külaseltsi, Taheva Valla Külade Seltsi ja valla noorte ettevõtmistest. Käisime ka Hargla Jahiseltsi rajatud Mustjõe paadisillal, kirikus, kultuurimajas, kalmistul, apteegis. Huvitavamad projektid ongi Hargla kandis just kohaliku pärandi säilimisega seotud, nt taastatud kalmistu piirdemüür üle 400 m, kiriku fassaadi valgustus, Hargla kihelkonna rahvarõivad jms. Hargla külapäevad on suure rahvahulgaga, osalejad on olnud 300 ringis. Kõige suurem mure on praegu kiriku põrandate ja pingistikuga, kus on sees tugev seen- ja mardikakahjustus. Investeeringuvajadus nende rekonstrueerimiseks on paraku üle 100 000 euro ja selle raha kokkusaamine on väga keeruline.
Tutvusime 2012. aastal avatud Kaldavere hosteliga, kus Tsirgumäe-Sooblase Külaselts ja Laanemetsa Külaselts räägivad enda tegemistest. Nendes väiksemates külades on samuti korraldatud meeleolukaid külapäevi ja heakorratalguid.
Karula vald
Karula küla seltsimajas nägime koostööd ja mõistlikku ühismajandamist koos vabatahtliku tuletõrjeseltsiga, eesmärgistatud tegutsemist ning arengukava kui küla tähtsaima dokumendi väärtust ja väärtustamist.
Karula Naisselts, kes tegutseb Lüllemäel oma majas. Palju jõudu kulub seltsi liikmetel maja korrashoiule, töö on vabatahtlik. Meile avaldas muljet väga hea tasemel käsitöö, mida selles majas tehakse.
Karula kaugtöökeskus on hea näide, kuidas grupp ühiste huvide ja vajadustega inimesi koondab jõu. Nii ongi koolimaja ruumides leitud paik mõnedele arvutitöökohtadele, kus head töötingimused ja mis peamine - korralik internetiühendus. Kaugtööd tegevad inimesed käivad ka teatud regulaarsusega oma n.ö päris töökohtades, kui väga palju aega saavad teha tööd kodukohas.
Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskuses tutvusime sportimisvõimalustega ning suurejooneliste tulevikuplaanidega. Reisiseltskond sai Valev Sisovilt julgustust, et kõiksugused jõusaali masinad on jõu- ja asjakohased ka täitsa keskmisele inimesele kasutamiseks.
Lüllemäel sai käidud ka National Geographicu kollase raami juures, samuti kuuldud ülevaadet Lüllemäel tegutsevate mittetulundusühenduste tegudest ja ära nähtud väga kena küla lipp.
Tõlliste vald
Sooru Rahvamaja projekte tutvustasid Sooru Arendus MTÜ ja Sooru Naisselts MTÜ. Tegemist on huvitava ja vähemalt Valga maakonnas ainukese näitega, kus mittetulundusühing majandab kultuurimaja . Arutlesime ka eestvedajate väsimise üle ja meie kõigi ühise mure üle, et vaja leida külaelu eestvedajateks juurde täiendavalt inimesi.
Tsirguliina Rahvamajas tutvusime Tõlliste Avatud Noortekeskusega ja Joude MTÜ-ga. Noortekeskus on väga palju ja väga erineva eelarvega ellu viinud noorteprojekte. Eripärased on noortekeskuse kõikvõimalikud meediaprojektid. MTÜ Joude ühendab kultuurilembelisi inimesi ja tegeleb peamiselt rahvakultuuri teemadega ning praeguseks on läbi viidud väiksemaid projekte.
Laatre Vabaajakeskuses tutvustasid end Tõlliste Valla Pensionäride Ühendus ja MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus. Vabaajakeskuse juurde on rajatud ürdiaed, samuti on keskuses sageli üleval väga huvitavad foto- ja kunstinäitused.
Sai mõeldud ka tulevaste koostöövõimaluste peale. Üheskoos arvati, et Taheva valla noorte ettevõtmised - näiteks kalapäev ja spordiprojektid - on väärt ka tutvustamist Karula ja Tõlliste noortele ning loodetavasti kasvaksid sellest välja ka ühised noorteprojektid. Eakad on huvitatud naabrite kultuurisündmustest ja nende planeerimisel on samuti võimalus koostööd teha. Piisav arv publikut annab näiteks võimaluse kutsuda atraktiivsemaid esinejaid. Samuti võiks tulevikus ühiselt tähistada eakate päeva. Kuna käsitööhuvilisi on igas vallas, siis nende huvi on just midagi uut juurde õppida ja seetõttu info vahetamine erinevate õppepäevade kohta on esmane, mida teha saab. Oldi seisukohal, et kohalike veekogude võimalused tuleb samuti ära kasutada - näiteks ühine kanuumatk vms oleks väärt võimalus kodu ligidal looduskaunites paikades tervisele kasulikult ja soodsalt aega veeta.
