Elva-Vitipalu maastikukaitsealal avati haldjate rada

Haldjate rajal leiab üles jõehaldja, saab lugeda kokku kändude ja mätaste taha peitunud metshaldjad, viia värsket hagu haguhaldjale, uudistada puuhaldjaid ja kännuvaimu, kohtuda soohaldjaga ja lustida koos Väikese Nõiaga nõiamajas.

Haldjate raja ehitas koos abilistega Palupera Käsitöökoda eesotsas Andres Rattasepp. Andres Rattasepp Palupera Käsitöökojast: „Eestlaste kui maa- ja metsarahva uskumused on läbi aegade olnud seotud neid ümbritseva keskkonna ja loodusega, mida on nad püüdnud mõista ning omal moel ka seletada. Haldja all mõisteti looduses elutsevaid hingesid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada mistahes silmaga nähtava kuju.

Õnneks ei ole haldjad ka tänapäeva inimese jaoks päriselt kadunud. Nad on omandanud mütoloogilise või muinasjutulise vormi, kelle tegelikku olemasolusse vähesed usuvad, kuid kelle peale on tore mõelda ning kujutleda, et nad ka päriselt olemas on.

Tegijate soov oli, et haldjate kujud oleks metsa paigutatud selliselt, et need tuletaksid seiklejatele meelde metsas elutseda võivat haldjarahvast".